<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<document>
<s id="1">Ristisõdade ajal lagunes Katarina austamine Euroopas laiale.</s>
<s id="2">See tuleb äkilisest õhuwahetusest, kallim: oleme ju nüüd 60. laiusekraadi all.</s>
<s id="3">„Kus need kaks kümnekopikalist on, mis laual seisid?</s>
<s id="4">Kainest omanikust, omandusmehest saab pikkamisi inimene, kes elab südame verega.</s>
<s id="5">„Kõik," kinnitas Indrek.</s>
<s id="6">Oh ei — missugune siis!</s>
<s id="7">Juhtus mõnikord ka, et ta isaga kaua juttu ajas ja midagi pikalt ja laialt seletas.</s>
<s id="8">Mitte kaua pärast seda ehitati ka Daleni maja, ja need on esimesed kristlaste kindlused Liiwimaal.</s>
<s id="9">Emanda kuiwanud huuled kiskusiwad kokku ja Heinrich ei saanud aru, kas nad nutta wõi naerda tahtsiwad.</s>
<s id="10">Seddasinnast wahha prugitakse nende Wormide tarwis, kus ep olle tihhedad kaned peäl.</s>
<s id="11">Ja nõnda elu lõpuni!</s>
<s id="12">«Mis on?» hüüdis Porfiri Petrovitš pahaselt.</s>
<s id="13">K-t kasutatakse võsaga kaetud või hoopis metsata uudismaa ülesharimisel.</s>
<s id="14">Thermopyla oli wana aegne kindel koht õõnestee Greekamaal Hellase ja Tessalia maa wahel, kus 300 Sparta sõjameest oma kuninga Leonidasega Pärsia kuninga Xerxese wastu (480 enne Kr.) isamaa eest sõdides suriwad.</s>
<s id="15">Isegi täid saavad lapsele kolliks.</s>
<s id="16">„Noh, siis on hea küll.</s>
<s id="17">Et aga lõpmatu mis tahes osa on lõpmatu, siis on paratamatu, et igal kolmnurgal, mille üks külg on lõpmatu, et teised samamoodi lõpmatud.</s>
<s id="18">Maal oli paiguti alles kirs all, kui Andres ja Juss hakkasid tänava-aeda tegema.</s>
<s id="19">Poisid olid hiljuti lugenud üht raamatut, milles seisnud, et kui leida parajal ajal või kuskil hääs kohas kivike, mida kut sutakse kaarnakiviks, siis seesuguse kivikesega saab teha iga sugust imet ja nalja.</s>
<s id="20">Ma ei mõista sind sellepärast hukka.</s>
<s id="21">„Teie õnn," sosistas noor saunamees neile wastu, „sest muidu oleksite peagi lõksu langenud — mina waene ühes."</s>
<s id="22">Isal on käsi otsast, sinul peaaegu et oleks läind jalg alt!</s>
<s id="23">Õlletehas "Liwonia" mille omanik Hans Silbergleich, on asutatud Tartus 1896. aastal.</s>
<s id="24">Mõtle ise, kui sul noorem vend on ja keegi saks tuleb tema kallal käperdama, kas sa seda salliksid?"</s>
<s id="25">20.Minust saab sarapuu naene, Kasvab kueva kuuze naene, Halli haaviku emändä, Linalepä neitsikene.</s>
<s id="26">Linnas kuulutab Merkuurius saadud võitu ja sureb siis.</s>
<s id="27">„Mina, näiteks, kuigi kolleegia nõunik, ikkagi nagu koer, jumala eest, nagu koer."</s>
<s id="28">(Liiwlased, et küll ju sell ajal ära wõidetud ja Sakslaste alamad, ei jõudnud oma wabadust weel ära unustada ja tegiwad sagedaste Sakslastele salaja kimbatust, et neid hukka saata, ja selle järele on ka nende siin nimetatud kawalus ära seletada.</s>
<s id="29">Ja tõepoolest, sel mehel on wägew sõna.</s>
<s id="30">Surnupunkti päält edasiliikumiseks aitab aga jõuuratas, mis kord saadud lükkamise jõuul ise edasi keerleb ja terwe aurumasina liikumise-wärgi surnupunktist üle wiib.</s>
<s id="31">Niipea kui teomehe rusikahoop langenud, wajus walge kogu ta ees healetult, raske prõntsumisega maha...</s>
<s id="32">Igatahes jääb tõeasjaks, et meie kodumaal mõnda tervisevee allikat olemas ja muistne rahvas ohverdades mitte hoopis asjata neilt abi ei lootnud.</s>
<s id="33">Teised olid targemad, vististi kõik olid targemad, sest nad ei tikkunud kaklema, nagu tema.</s>
<s id="34">— Adenotomia, näärmete wäljalõikamine.</s>
<s id="35">Töö õnnestas.</s>
<s id="36">Aga kuis siis äri ajada, kui ei anta enam laenu, ütleb ta, sest tema ei ole see loll, kes oma vaevaga teenitud kopikad paneks ärisse.</s>
<s id="37">Muretseti ainult hädatarviliku eest: et oleks inimestel igapäevane toit laual ja et loomad oleksid söödetud-joodetud.</s>
<s id="38">«Seda siis ei olnud,» mõtles ta.</s>
<s id="39">Selle peale tehti rahu odade wahetamistega.</s>
<s id="40">Kuid peagi tundus talle liiga külm siin vee ääres seista; ta pöördus ja läks -i prospektile.</s>
<s id="41">See oli waga meistri ots, peale seda kui ta 18 aastat oli walitsenud.</s>
<s id="42">Siia tullakse suvitama kauemaks ajaks või lõbureisule paariks päevaks.</s>
<s id="43">Maltswet, kes Wene keelega juba sugu toime sai, lubanud kauba müijaga tasuta walmis teha, milles keelepuudus ostjat ennast oleks takistanud.</s>
<s id="44">Kui ma aga seda teine kord tõendan, kas see siis ka vale on?</s>
<s id="45">„Mitte nõnda," ütles Rebekka.</s>
<s id="46">„Kui mõni sama uudishimulik silm sinu riided läbi otsiks, Isaak, mis võiks tema küll sealt leida," ütles ta.</s>
<s id="47">Siis aga käis ta himu Ariuse usku Lääne-Gothlaste riigi pääle ja ta kuulutas oma Franklasile: „Minu meel on wäga haige, et ketserid weel ühe osa Gallia pinna peremehed on: läki, wõtame Jumala abiga maa nende käest ära!" Nõnda ka sündis.</s>
<s id="48">Nüüd seletas Indrek, miks tal täna nii hea uni olnud ja kuidas nad eile ema kahe lapsega leidnud.</s>
<s id="49">Kasinate ainete pärast ei julge ma tunnistada, kas esivanematel varemini juba mingisugune tulehaldjas olnud või pärisid nad selle alles munkadelt, kuid oletada võime niisugust tulehaldjat vististi.</s>
<s id="50">Selle paniwad rüütli wennad pärast riidesse ja saatsiwad teda ühe hää hobuse seljas Nowgorodi ja Susdali tagasi, et ta seda täädust, mis oli sündinud, oma ülema-walitsejatele pidi kuulutama.</s>
<s id="51">„Karla, mis sa teed isale?" küsis ta.</s>
<s id="52">"Es näe."</s>
<s id="53">Ahlqvist kirjutab: „Kallimeelsem ja tähtsam neist meestest (kes Eesti kirjandust 1840 ja 1850 wahel edendasiwad) oli kahtlemata Friedrich Robert Fählmann (sündinud a. 1799,) surnud 1850.</s>
<s id="54">Kui mõelda ainult seda röövlit seal ristisambas Jeesuse kõrval, siis tõusevad kõik ihukarvad korraga püsti.</s>
<s id="55">Tema eluloo kirjutaja Sherard ütleb tollest ajajärgust rääkides, et nüüd polnud W. enam endine imetlusese.</s>
<s id="56">Vana aasta õhtul sepitsevad maa-alused ja kääpad maa all agarasti ja tihti võib nende vasara häält kuulda.</s>
<s id="57">Sel puhul söödi värsket liha ja joodi rohkesti.</s>
<s id="58">Pariisis ei paistnud ta sedavõrd silma, sest tema vaimukuse kõrval leidus seda küllalt ka teistes, on ju Pariis vaimukuse kodumaa.</s>
<s id="59">Ülepea ei lubatud mõnes kohas inimestki ohvriaeda minna, teisal ometi võis ohverdaja ohvriga alati sinna püha paika astuda.</s>
<s id="60">Ta nõudis kaupa ainult noorelt Jürkalt.</s>
<s id="61">Näe, sääl see kelm ongi!" Kuninga poeg pistis seda kuuldes putku.</s>
<s id="62">„Väga veart kellad... üle raba... üle soo... üle heinamaa... veart kellad... pim-pam, piu-pau, pim-pam, piu-pau..."</s>
<s id="63">Nende nimede kindlakstegemine jatkus õhtul.</s>
<s id="64">Teine oli küll ühes teistega linna tulnud, aga nendega mitte Toompeale läinud, ning peasis seeläbi halastamata karistusest.</s>
<s id="65">„Siis kirjuta ka see suur Mathias Lutz üles!" hüüdis mamma osatawalt.</s>
<s id="66">‚Ehk oleks ilm täis kuradid, kes tahaksid meid neelda, — ei karda meie ühtegi, küll Jumal wõtab keelda!‘..." Prohwet pigistas tugewasti waimustatud jüngri ärewuses wärisewat kätt.</s>
<s id="67">Lobisev hääl tema selja taga: „Noh, Forsyte, oma ei või ja'ga ajasite meile hirmu peale.</s>
<s id="68">Sedda wähhemat jahho seäl jures prugitakse, sedda parrem se on, ja neid kokid peab ni öhhukessiks tehtama, kui ial sünnib.</s>
<s id="69">Daani publikumi patriotlise waenu pärast wõisiwad nad mureta olla.</s>
<s id="70">„Kuna ta oli saanud buugised vääramatult tegevusele õhutada ja oma hingele võtnud vastutuse ettevõtte õnnestumises, siis oli ta nii ülendatud meeleolus ja süda nii kerge, et püüdis maksku mis maksab Corneliuse vastu olla viisakas.</s>
<s id="71">Suvi... park... mäletad?</s>
<s id="72">Mina aga tahaksin, et sa usuksid, et ma ei võtnud selle kõnelusega ette odavaid ja spordimängulisi asju, nii et kui palju me võib-olla ka ei mängiks, ei tule seda pidada lapsemänguks; ega arvaks, et need on väikesed või keskpärased hüved.</s>
<s id="73">Mis ettewõttest nüid korda minna wõis, see pidi korda minema...</s>
<s id="74">Ei suutnud teda tädi ise aidata, siis ehk teadis ta wõimsaid inimesi, kes seda suutsiwad.</s>
<s id="75">1680. a. riigipäev Rootsis ja selle otsused.1680. a. riigipäev laiendas nimelt oma otsused ka Liivi- ja Tallinnamaa kohta.</s>
<s id="76">„Mine metsa, mis jõud siis sinul ometi on!" öelnud Justel ja teinud siis ühe nuia, mis tervelt sülda kuus pikk ja tagant otsast vaksa viis jäme.</s>
<s id="77">„Seda sa ei wõi enne teada, kui katset oled teinud."</s>
<s id="78">Sakslased Pala jõe kaldal 59. 60.</s>
<s id="79">Kui lord Henry uuesti oli istunud, pöördus mr.</s>
<s id="80">Sis ei lõpe lõvvendine, EPUB Eesti muinasjutud (Kunder) Hagude raijuja.</s>
<s id="81">„Ta paistis müürist kõrgemana, ta kerkis kaljuna üle paadi...</s>
<s id="82">Eesti kirjandust edendas ja rikastas, oma imekspanemist mitte keelata.</s>
<s id="83">Weel kord püüdis wiimane meeleheitlisel jõuul wastu hakata Seisis tal ju ta oma arwates surm suu ääres.</s>
<s id="84">„Teate, mis mina tahaks?</s>
<s id="85">Siis alles kannawad neiu pühale hallikalle.</s>
<s id="86">Küll katsus mehike kuningast lubamisele awatelleda, aga see ei maksnud midagi, sest kuningas jäi oma arwamise juure.</s>
<s id="87">Täna hüüdis mind Lanin, aga ma kiirendasin sammu ja tegin, nagu ei kuuleks teda.</s>
<s id="88">JUUDIT (vahele)</s>
<s id="89">Ärä peän mina minemä, 70.Kaugelle kaoke kaduma, Linnukene lendämaie, Teie armust iemä'elle‚ Teeze armu azemelle, Teeze kaezu kaaza'aksi.</s>
<s id="90">Must kukk võidab saadana ja kõik kurjad vaimud, siis ka kolli.</s>
<s id="91">Mees läks sealt ära teisale elama.</s>
<s id="92">Linnade omavalitsuste poolt gildede valitsemise alla antud varandused antakse linnadele tagasi.</s>
<s id="93">Peeti niisugune asjaks muudetud luupaine kinni siis muutis ta päewal ennast inimeseks tagasi, ning igaüks wõis näha, kes ta olnud 69).</s>
<s id="94">22. Januaril 1577 tõiwad wälja saadetud salakuulajad sõnumi Tallinna, et suur Wene sõjawägi linna pääle tulemas ja juba Jõelahkmele jõudnud olla.</s>
<s id="95">„— keda Teie armastate," tahtis Agnes ütelda, aga ta punastas häkiste ära ja lause jäi lõpetamata.</s>
<s id="96">Sa ei ole enam vang, vaid vaba, nagu kõik teised, kes mu telgis; sa oled vabam kui kõik teised, vabam kui mina ise.</s>
<s id="97">Sa tead ju, kui osaw ratsutaja mina olen.</s>
<s id="98">„Ainult juuksekarva laius," lausus ta.</s>