Gomuvuohta dahjege máilmmiávus.
Komovuotâ teikkâ maailmáávust lii eennâm pirje.
Gomuvuođas leat miljárddat násttit, main okta lea beaivváš.
Komovuođâst láá miljardeh tääsnih, main ohtâ lii Piäiváš.
Áhkanjárga dahjege Narviika (dárogillii: Narvik) lea gielda ja gávpot Nordlándda fylkkasuohkanis.
Narvik (pajekielân Áhkanjárga teikâ Narviika lii kieldâ já kaavpug Nordland läänist.
Hildá Birget Länsman (riegádan 1993) lea sápmelaš juoigi, lávlu ja musihkkár.
Hildá Birget Länsman teikkâ Ánn-Ovllá Káre Jari Hildá (š. 1993) lii sämmilâš jyeigee, lávloo já musijkkár. Länsman rávásmij Ucjuuvâst.
Son lea maiddái lávlladahkki ja čállá sihke sániid ja šuoŋaid.
Hildá Länsman lii mieldi Solju, VILDÁ já Gájanas -muusikjuávhuin. Sun ráhtá muusik meiddei oovtâst Tuomas Norvioin. Gájanas-muusikjuávhu pittá lâi ivveest 2021 Kanada maailmmuusik TOP 30 listo vuossâmužžân.
Gájanasa neahttasiidu Solju neahttasiidu VILDÁ neahttasiidu
Gájanas nettisijđo Solju nettisijđo VILDÁ nettisijđo
Diskografiija
Diskografia
2011 Ima hutkosat, Niillas Holmbergain 2018 Ođđa Áigodat, joavkkuin Solju 2019 Vildaluodda, joavkkuin VILDÁ 2020 Ođđa Áigodat (Remixed), joavkkuin Solju 2021 Čihkkojuvvon, joavkkuin Gájanas
2011 Ima hutkosat, Niillas Holmbergáin 2018 Ođđa Áigodat, juávhoin Solju 2019 Vildaluodda, juávhoin VILDÁ 2020 Ođđa Áigodat (Remixed), juávhoin Solju 2021 Čihkkojuvvon, juávhoin Gájanas
Singlet ja EP:t
Singleh
2018 Hildá: Muittut 2018 Heargevuoddji, joavkkuin Solju 2019 Utsjoki-disko, joavkkuin VILDÁ 2020 Remember your name, Pt.
2018 Hildá: Muittut 2018 Heargevuoddji, juávhoin Solju 2019 Utsjoki-disko, juávhoin VILDÁ 2020 Remember your name, Pt.
1, joavkkuin VILDÁ 2020 Remember your name, Pt.
1, juávhoin VILDÁ 2020 Remember your name, Pt.
2, joavkkuin VILDÁ 2020 Diamántadulvvit, joavkkuin Gájanas
2, juávhoin VILDÁ 2020 Diamántadulvvit, juávhoin Gájanas
Mielde maiddái
Mieldi meiddei
Ulla Pirttijärvi: De juoiggas, 2002 Ulla Pirttijärvi: Gádja Nillá, 2002 Ailu Valle: Gudnejahtatgo?, 2012 Anna Murtola: La llama, 2018 Aurora Hentunen: Tunturi, 2018 Don Johnson Big Band: The Sun, 2018 Mikko Heikinpoika: Polar Night, 2018 Elin & The Woods: Dearvvuođat Sámis, 2020 Elin & The Woods: I'm Nature, 2020 Ensamble Transatlántico de Folk Chileno: Eymün weke che, 2020, joavkkuin VILDÁ
Ulla Pirttijärvi: De juoiggas, 2002 Ulla Pirttijärvi: Gádja Nillá, 2002 Ailu Valle: Gudnejahtatgo?, 2012 Anna Murtola: La llama, 2018 Aurora Hentunen: Tunturi, 2018 Don Johnson Big Band: The Sun, 2018 Mikko Heikinpoika: Polar Night, 2018 Tero Hetero: Tahdon, 2018 Elin & The Woods: Dearvvuođat Sámis, 2020 Elin & The Woods: I'm Nature, 2020 Ensamble Transatlántico de Folk Chileno: Eymün weke che, 2020, juávhoin VILDÁ
Horten lea gielda Vestfoldda fylkkas.
Horten lii kieldâ Vestfolda já Telemarka läänist.
Johtti Sápmelaččat rs (suomagillii Johtti sápmelaččat ry) lea Eanodahkii jagi 1969 vuođđuduvvon sámesearvi.[1].
Johtti Sápmelaččat rs (suomâkielân Johtti sápmelaččat ry) lii ive 1969 vuáđudum sämiservi, mon toimâkuávlun lii Iänudâh.[1] Servi kocá Iänuduvvâst ässee sämmilij hiäđuid já parga sii pyerrin.
Searvvis leat oktiibuot sullii 165 mielláhtu.
Seervist láá suulân 165 jesânid. Seervi logo, mii kovvee kulmânubáloh čuárvikiellâd, lii vuávám Oula Näkkäläjärvi. Historjá
Searvvi logo lea plánen Oula Näkkäläjärvi, ja dat govvida golbmanuppelohkái čoarvegiela.
Johtti Sápmelaččat rs vuáđudui ive 1969 Iänuduvvâst.
Sámiid dološ árbevieru mielde jagis leat golbmanuppelohkái mánu.
Muádi ive maŋeláá servi ornij vuossâmuu keerdi Máárjápeeivi piđoid Hiättás ive 1971.
Johtti Sápmelaččat rs lea jagiid mielde doaibman aktiivvalaččat gielddapolitihkas.
Politiik Kieldâpolitiik Iivij mield servi lii aktiivlávt toimâm kieldâpolitiikist, el. väljejeijeeservin.
Searvvi lahtut leat maid doaibman Suoma Sámedikki lahttun.
Seervi jesâneh láá meid toimâm sämitiggeairâsin.
Searvi lei mielde vuođđudeamin Suoma sámiid guovddášsearvvi ovttas Ohcejoga sámesearvi Sámi siiddain ja Roavvenjárgga sámesearvi Mii-servviin. [2] Searvi lea ain mielde SGS doaimmain.
Suomâ sämmilij kuávdášservi Johtti sápmelaččat lii Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân.[1] Kuávdášseervi vuáđudii roovvâdmáánu 5. peeivi 1997 Iänuduv sämiservi Johtti sápmelaččat, Ucjuuvâ sämiservi Sámi siida já Ruávinjaargâ sämiservi Mii.[2]
Liŋkkat
Liiŋkah
Johtti Sápmelaččat rs
Johtti Sápmelaččat rs (tavesämikielân)
Gáldut
Käldeeh
Šuoššjávrri kapealla (dárogillii: Suosjavrre kapell) lea girku Kárášjoga gielddas Finnmárkku fylkkas.
Šuoššjäävri tuodârkirkko (orjâlâškielân Šuoššjávrri duottargirku já tárukielân Suosjavrre fjellkirke[1]), ovdâlist Šuoššjäävri kapell (orjâlâškielân Šuoššjávrri kapealla já tárukielân Suosjavrre kappel[2]) lii ive 1968 huksejum uccâ kuheskirkko Šuoššjäävrist, Kárášjuuvâst, Tromssa já Finnmark läänist, Taažâst.[1] Tom vuávái taažâ arkkiteht Ernst NilsenKristiansandist. Tuodârkirkko kulá Kárášjuuvâ servikoodán, mii taas kulá Sis-Finnmark ruávástkoodán. Sis-Finmark ruávástkodde lii ruávástkodde Tave-Hålogaland pispekoddeest.
Girku lea huksejuvvon jagis 1968. Girku lea huksejuvvon Norgga Samemišuvdna ovttas Kárášjoga gielda ja Guovdageainnu suohkan mielde. Girku lea guhkesgirku.[1]
Kirho huksim vuávájui suulân 40 ihheed ovdil ko tot huksejui.[1] Taažâ Sämivuolgâttâspargo, Kárášjuuvâ kieldâ já Kuovdâkiäinu kieldâ huksejii kirho oovtâst.[2] Kirho jurbâhiirsah láá Suomâ peln, Anarist.[1] Taid puovtij Šuoššjáávrán aanaarlâš Akseli Veskoniemi.[2] Muorâkirkko vihkui kiävtun ive 1968 loopâst.[3] Huksiittâs lâi vaalmâš jo ovdâlist, mut tot ij kihheen halijdâm vihkâđ kiävtun ovdil ko puásuisämmiliih maccii kesikuáttumsojijnis.[1] Kiävtunvihkâm ij kuittâg tábáhtum čohčuv, mut eidu juovlâmáánust.[1][3]
Girkus leat 75 čohkkansaji.[1]
Kirhoost láá čokkámsajeh 75 ulmui.[1] Kuori Kuori lii kirkkohuksiittâs nuorttâpeln já tot lii vyeligub ko kirkkotupe. Kuorist lii álttár, mut ij lah álttártavlu, Álttártaavlu sajeest lii stuorrâ ristâ seeinist. Kirkkohuksiittâs taavaapeln lii nk. ambo ađai lookkâmpulbet kuori já kirkkosali kooskâst.
Gáldut
Estâttesvuotâ Kirkko lii čuumâ čohheest, parkkisaje lii Taažâ riijkâkiäinu 92 tovnpeln já kirho oovdâst láá porthááh ađai kirkko ij lah iästuttes. Jo ive 2007 taat mainâšui Min Áigi -loostâst, mut ij tot lah vistig-uv iästuttes.[1] Käldeeh
1 2 Kárášjohka/Karasjok – Suosjavrre kirke (Church): Travel-Finnmark.
1 2 3 4 Suossjavri fjellkirke kirkesok.no. Čujottum 29.10.2022. (tárukielân) 1 2 3 4 5 40 år gammel plan realisert. Finnmarksposten, 11.5.1968, 102. vsk, nro 54, s.
Čujuhuvvon 30.8.2019. (dárogillii)
Artikkâl nettiversio Čujottum 31.10.2022. (tárukielân) ↑ Jarl Inge: Kárášjohka/Karasjok - Suosjavrre kirke (Church) Travel-North. 9.8.2016. Čujottum 30.10.2022. (kirjetárukielân) ↑
Clodoaldo Soto Ruiz lea perulaš gielladutki ja professor gii lea čállán olu oahppo- ja sátnegirjjiid keččuagiela birra.
Clodoaldo Soto Ruiz lii perulâš kielâtotkee já professor, kii lii čáállám ennuv oppâ- já sänikiirjijd keččuakielâst.
Soto Ruiz lei keččuagiela professorin Illinois universitehtas (University of Illinois at Champaign-Urbana) badjel 25 jagi.
Soto Ruiz lâi keččuakielâ professorin Illinois ollâopâttuvvâst (University of Illinois at Champaign-Urbana) paijeel 25 ihheed.
Duodji
Pargo
Geahča maid
Fáádást eres soojijn
University of Illinois, 2010 (Keččua-spánska-eŋgelas sátnegirji)
University of Illinois, 2010 (keččuakielâ-espanjakielâ-eŋgâlâskielâ sänikirje)