Riigikeel on keel, mis on riigi, osariigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Riigikiil om kiil, miä om riigi, osariigi vai muu territooriumi põhisäädüsen riigikeeles tunnistõt.
Pooltel maailma riikidel on riigikeel.
Poolil maailma riigel om riigikiil.
Mõnel riigil, näiteks Eestil ja Albaanial, on ainult üks riigikeel.
Mõnõl riigil, näütüses Eestil ja Albaanial, om õnnõ üts riigikiil.
Mõnel riigil on mitu riigikeelt, näiteks Belgial, Soomel, Afganistanil, Paraguayl, Boliivial, Indial, Šveitsil ja Lõuna-Aafrika Vabariigil.
Mõnõl riigil om mitu riigikiilt, näütüses Belgiäl, Soomõl, Afganistanil, Paraguayl, Boliivial, Indial, Šveidsil ja Lõunõ-Aafriga Vabariigil.
Mõnel riigil, näiteks Iraagil, Itaalial ja Hispaanial, on üks üleriiklik riigikeel, kuid mõned keeled on kaasriigikeeled mõnes tähtsas piirkonnas. Mõnel riigil, näiteks Ameerika Ühendriikidel, riigikeelt küll ei ole, kuid mõnes osariigis on riigikeeled (vaata Keeled Ameerika Ühendriikides).
Mõnõl riigil, näütüses Iraagil, Itaalial ja Hispaanial, om üts üleriiklinõ riigikiil, a mõnõq keeleq ommaq lisariigikeeleq mõnõn tähtsän piirkunnan.
Mõnel riigil ei ole üldse riigikeelt, näiteks Austraalial, Eritreal, Luksemburgil, Rootsil, Tuvalul ja Suurbritannial.
Mõnõl riigil ei olõki riigikiilt, näütüses Austraalial, Eritreal, Luksõmburgil, Roodsil, Tuvalul ja Suurbritannial.
Eesti riigikeel on eesti keel.
Eesti riigikiil om eesti kiil.
Näitleja Sean Connery mängis Bondi aastatel 1962–1967,1971 ja 1983 (mitteametlik).
Näütlejä Connery Sean mänge Bondi aastil 1962–1967,1971 ja 1983.
James Bond ehk agent 007 on ilukirjanduslik tegelaskuju, Ühendkuningriigi Tema Kuningliku Kõrguse Secret Intelligence Service'i agent, kelle lõi endine Teise maailmasõja aegne Suurbritannia sõjalaevastiku Admiraliteedi Luureosakonna töötaja ja hilisem kirjanik Ian Fleming 1952. aastal.
Bondi James (James Bond) ehk agent 007 om ilokirändüsline tegeläskujo, Ütiskuningriigi Timä Kuninglidsõ Korgusõ Secret Intelligence Service'i agent, kink luuja om inneskine Tõõsõ ilmasõa aignõ Suurbritannia sõalaivastigu Admiraliteedi Luurõosakunna tüütäjä ja illatsõmb kiränik Flemingi Ian 1952. aastagal.
Lisaks Flemingi romaanidele ja lühijuttudele sai Bond populaarseks ka filmisarjas.
Lisas Flemingi romaanõlõ ja lühüjutõlõ sai Bond populaarsõs ka filmisar'an.
Trükisõnas jätkuvad Bondi seiklused teiste autorite romaanides.
Trüküsõnamn jäkkusõq Bondi seiklusõq tõisi autoridõ romaanõn.
James Bondi kehastajad
James Bondi näütlejäq
Bondi filmides on aastate jooksul James Bondi kehastanud kokku 6 näitlejat:
Bondi filmen om aastidõ joosul Bondi Jamesi mängnüq kokko kuus näütlejät:
Sean Connery (1962–1967, 1971 + 1983 mitteametlik film) George Lazenby (1969) Roger Moore (1973–1985) Timothy Dalton (1987–1989) Pierce Brosnan (1995–2002) Daniel Craig (2006–...)
Connery Sean (1962–1967, 1971 + 1983 mitteametlik film) Lazenby George (1969) Moore'i Roger (1973–1985) Daltoni Timothy (1987–1989) Brosnani Pierce (1995–2002) Craigi Daniel (2006–...)
Krasnogorodsk (eesti keeles varem Kraasna) on alev Venemaal Pihkva oblastis, Krasnogorodski rajooni keskus.
Kraasna (vinne keelen Krasnogordsk) om allõv Vinnemaal Pihkva oblastin, Krasnogorodski rajooni keskus.
Asub Sinjaja jõe ääres.
Kraasna om Sinjaja jõõ veeren.
Asula tekkis 1464. aastal rajatud kindluse juurde.
Külä tekkü 1464. aastagal ehitedü kandsi mano.
1967. aastal sai aleviks.
1967. aastagal sai külä alõvis.
1995. aastani oli alevi nimi Krasnogorodskoje.
1995. aastagani oll' alõvi ammõtlinõ nimi Krasnogorodskoje.
Krasnogorodskoje ümbruses, kunagises Vitebski kubermangus, praeguse Läti, Valgevene ja Venemaa piiril elas väljarännanud eestlaste rühm Kraasna maarahvas[1], kes rääkisid Kraasna murrakus[viide?].
Kraasna ümbre, kunagidsõn Vitebski kubermangun, parhilladsõ Läti, Valgõvinne ja Vinnemaa piiri lähkün elli sinnäq vällärännanüisi setodõ rühm Kraasna maarahvas[1]. Kraasna maarahvas kõnõl' Kraasna murrakun, miä oll' väega täämbädseni Setomaal kõnõldava seto keele muudu.
Wales [u'eils] (inglise keeles on hääldus [u'eilz]) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias. Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee- ja raudteesild. Wales piirneb põhjas Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänes Saint George'i väinaga, lõunas Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idas Inglismaaga.
Kõmrimaa (ka Wales, kõmri keelen Cymru [kõmru] inglüse keelen Wales [u'eilz]) om maa Suurbritannia saarõ õdagujaon ja Ütiskuningriigi üts neläst osast.
Wales on Euroopa Liidu valimisringkond.
Kõmrimaal eläs ligi kolm mill'onit inemist.
Walesi rahvaarv on umbes kolm miljonit. Ametlikud keeled on kõmri ja inglise keel, millel on võrdne staatus.
Ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil, mil om võrdnõ staatus.
Walesil on oma parlament, rahvusassamblee, millel on piiratud seadusandlikud õigused Walesi siseasjades.
Kõmrimaal om uma parlament (rahvusassamblee), mil ommaq piiredüq säädüseandja õigusõq.
Walesi suurim linn on pealinn Cardiff (317 500 elanikku).
Kõmrimaa kõgõ suurõmb liin om pääliin Caerdydd (ingl. k Cardiff), kon eläs 317 500 inemist.
Cardiff on olnud maailma suurim kivisöesadam.[1] Mõni aasta enne Esimest maailmasõda oli sadamal suurem käive kui Londonil ja Liverpoolil.[2]
Kõmrimaa hummogujago om mägine. Kõgõ korgõmb mägi om Yr Wyddfa (ingl. k. Snowdon).
Saadjärv on järv Eestis Jõgeva ja Tartumaa piiril, Tartust 15 km põhja pool Tabivere ja Äksi aleviku lähedal.
Saadjärv om järv Hummogu-Eestin Tartost 15 km põh'a puul Tabivere ja Äksi alõvigu lähkün.
Saadjärv on suurim Vooremaa järv ja jääb Vooremaa maastikukaitseala piiridesse.
Saadjärv om kõgõ suurõmb Voorõmaa järv ja jääs Voorõmaa maastigukaitsõala piire sisse.
Pindala 723 ha, suurim sügavus 25 m.
Pindala om 723 ha, kõgõ suurõmb süvähüs 25 m.
Saadjärv on ainus järv, mis kuulub nii Eesti 10 kõige suurema kui ka 10 kõige sügavama järve hulka.
Saadjärv om ainugõnõ järv, mis kuulus nii Eesti 10 kõgõ suurõmba ku ka 10 kõgõ süvembä järve hulka.
Järve ääres on supelrannad.
Järve veeren ommaq ujomisrannaq.
Saadjärv Eesti Looduse Infosüsteemis Loodusfilm Saadjärvest
Saadjärv Eesti Looduse infosüstemin Luudusfilm Saadjärvest
Magus kirsipuu (Prunus avium) on roosõieliste sugukonda kirsipuu alamperekonda kuuluv viljapuu.
Murõlipuu, ka morõlipuu vai makõkirsipuu (Prunus avium) om ruushäitsmeliidsi sugukunda kirsipuu alambperrekunda kuuluv viläpuu.
Magusa kirsipuu viljaks on maguskirss, mida jaekaubanduses nimetatakse sageli ekslikult mureliks.[1] Viimane on tegelikult murelipuu (Prunus cerasus var. austera) vili.[1]
Murõlipuu viläs om murõl (morõl, makõkirss).
Bioloogia ja ökoloogia
Kasvotiidüslist
Välimus, mõõtmed ja eluiga
Vällänägemine, mõõduq ja eloigä
Magus kirsipuu on kiirekasvuline, koonilise võraga ja enamasti sirge tüvega puu.
Murõlipuu om kipõ kasumisõga, koonilidsõ krooniga ja inämbüisi sirgõ tüvega puu.
Looduslikus levilas on ta üks esimesi õitsejaid, jäädes silma massiliselt esinevate valgete õitega.
Häitses keväjä küländ varra, häitsmeq ummaq lumivalgõq.
Puu saab täiskasvanuks 60–80 aasta vanuselt ja on seejuures keskmiselt 20–25 m kõrgune.
Puu saa täüskasunus 60–80 aastaga vannudsõn ja om sis keskmädselt 20–25 m korgõ.
Tüve läbimõõt on seejuures 50–70 cm.
Tüve läbimõõt om sis 50–70 cm.
Harva võib magus kirsipuu kasvada kuni 35 m kõrguseks ja tüve läbimõõt küündida kuni 120 cm.
Harva või murõlipuu kassuq kooniq 35 m kõrgudsõs ja tüve läbimõõt küündüdäq kooniq 120 cm.
Tavaliselt on puu eluiga 70–100 aastat.[2]
Puu eloigä on hariligult 70–100 aastakka.[2]
Paljunemine
Edesiminemine
Õied
Häiermäq
Magus kirsipuu on putuktolmleja.
Murõlipuu om mutiktolmlõja.
Heades kasvutingimustes hakkab puu õitsema nelja aasta vanuselt.
Häitsemä või naadaq jo nelä aastaga vannudsõlt.
Söödavad viljad on väikesed ja punase kuni musta värvusega.
Süüdäväq viläq ommaq väikuq ja kõlladsõq kooniq verevät vai musta värmi.
Neid söövad meeleldi tuvid, rästaslased, kuldnokad, pasknäärid ja väikesed närilised.
Naid sööväq hää meelega tsirguq ja eläjäq, kink abiga puu ka siimnidega edesi lätt.
Nemad on seeläbi ka põhilised seemnete levitajad.
Siimneq võivaq kasuma minnäq paari aastaga joosul.
Seemned püsivad idanemisvõimelised üle talve ja võivad idaneda paari aasta jooksul.
Puuq ajavaq sagõhõhe ka juurõvõssu, minkast või ümbretsõõri kassuq murõlivõsu.