Hannes Altrov (sündinud 2. jaanuaril 1944 Põltsamaal)[1] on eesti klarnetist ja muusikapedagoog.
ハンネス・アルトロフ (Hannes Altrov, 1944年1月2日- )[1] は エストニアのクラリネット奏者。
Muusikaõpinguid alustas Altrov Põltsamaa lastemuusikakoolis.[2] Ta lõpetas 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Juhan Kaljaspooliku klass) ja 1974. aastal Moskva Gnessinite-nimelise Muusikapedagoogikainstituudi aspirantuuri (Ivan Mozgovenko klass) ning täiendas end 1976–1977 Pariisi Konservatooriumis (Jacques Lancellot' klass).[1]
ポルツァマーの生まれ。地元の児童音楽学校[2]を経てタリン国立音楽院でユハン・カリャスポーリクにクラリネットを師事し、1968年に卒業。さらに1974年からグネーシン音楽院でイヴァン・モズコヴェンコに学び、1976年からパリでジャック・ランスロの薫陶を受けた。
1964–1974 oli ta Tallinna Muusikakeskkooli klarnetiõpetaja, alates 1974. aastast on töötanud õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Aastast 1984 oli ta dotsent, aastast 1993 professor, aastast 1998 puhkpilliosakonna juhataja.[1]
1964年から1974年までタリン音楽高等学校で教鞭をとり、1974年からタリン国立音楽院の講師としてクラリネットを教えた。1984年に同音楽院の助教授となり、1993年には教授に昇格した。主な弟子にはトーマス・ヴァヴィロフ等がいる。
1967–2012 töötas ta ka ERSOs (aastast 1977 klarnetirühma kontsertmeistrina).[1]
1967年から2012年までエストニア国立交響楽団のクラリネット奏者として在籍。
Tunnustused
賞与
1970 II auhind vabariiklikul puhkpillimängijate võistlusel 1974 III auhind rahvusvahelisel konkursil "Praha kevad" 1981 Eesti NSV teeneline kunstnik 2012 Valgetähe IV klassi teenetemärk
1970年エストニア国内の木管楽器コンクールで第二位 1974年プラハの春国際音楽コンクールで第三位 1981年エストニアの名誉芸術家 2012年エストニア白星勲章四等受勲
Viiva Väinmaa (25. september 1928 Tallinn – 20. august 2014 Tallinn) oli eesti pianist.[1]
ヴィーヴァ・ヴァインマー(Viiva Väinmaa, 1928年9月25日 – 2014年8月20日)は旧ソ連のピアニスト。[1]息子のラウリもピアニストである。
1954. aastal lõpetas ta Tallinna Riiklik Konservatooriumi Anna Klasi klaveriklassi.
タリン出身。1954年です。タリン音楽院でアンナ・クラスにピアノを学び、1954年に卒業。
Aastatel 1954–1958 oli ta Tallinna Muusikakooli kontsertmeister, 1956. aastast samas kontsertmeistriklassi õpetaja. 1958. aastast oli ta ka Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoori kontsertmeister.[2]
1954年から1958年までタリン音楽学校で教鞭をとる。1958年からエストニア放送合唱団の指導者を務めた。1985年にエストニア当局から名誉芸術家の称号を贈られた。
Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.[3]
タリンにて死去。[3]
Viiva Väinmaa
ヴィーヴァ・ヴァインマー
Kirik Jamburgis
ヤムブルクの教会
Jamburg on asula Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas Nadõmi rajoonis 148,5 km polaarjoonest põhja pool. Paikneb Tazi poolsaarel Obi lahe rannikul.
ヤムブルクはヤマル・ネネツ自治管区ナディム地区の都市で、北極圏の148.5キロ北、オビ湾に面するタズ半島にある。
Raudtee kaudu on seotud Novõi Urengoi linnaga. Sadam Obi lahes.
ノヴィ・ウレンゴイの町と鉄道で接続されている。オビ湾の港である。
Asulas tegeletakse maagaasi tootmisega (Gazprom dobõtša Jamburg).
この町は天然ガス(Gazprom DobotshaJamburg)の生産に従事している。。
2015. aastast raudteeühendus enam ei toimi. 2016. aasta alguseks oli asula elanike arv langenud 92 inimeseni.[1]
2015年をもって、鉄道接続は機能しなくなった。2016年の初めまでに、入植地の人口は92人に減少した。[1]
Jamburg
ヤムブルク
Slengiai leedu Slengiai Elanikke: 327 (2011) Koordinaadid: 55° 45′ N, 21° 11′ E Slengiai (Leedu)
街の北の入り口。
Slengiai on küla Leedus Klaipėda rajoonis, Sendvarise valla halduskeskus. Külas asuvad Plikiai põhikooli filiaal ja raamatukogu.
スレンギアイ(リトアニア語:Slengiai)はリトアニア西部に位置する村。クライペダから東に約1kmに位置する。センドヴァリス市の行政の中心地でプリキアイ基礎学校の支部と図書館は村にある。
Nõukogude ajal asus Slengiai Sendvarise külanõukogus, mille keskuseks oli algselt hiljem Klaipėdaga liidetud Sendvaris, seejärel mitmed teised külanõukogu asulad. Slengiai ise oli suhteliselt väike küla, aastal 1970 oli seal 82 elanikku,[1] aastal 2001 aga 48 elanikku. Aastaks 2011 oli Slengiais aga 327 elanikku.[2]
ソビエト時代、スレンギアイはセンドヴァリスの村議会にあり、その中心は最初はセンドヴァリスのクライペダに併合され、その後村議会の他のいくつかの集落に併合された。スレンギアイ自体は比較的小さな村で、人口は約1000人だが、住所不明瞭の人もいて正確な人口は不明。 1970年には約820人[ 2001年には約480人の人口とされている]。しかし、2011年までにスレンギアイの人口は327人になっている [2]
Sundvõõrandamine ehk rekvireerimine on riigi poolt sundkorras vara endale võtmine kas tasu eest või ajutiselt.[1]. Sõja ajal võib riik näiteks rekvireerida vilja, toiduaineid, loomi.
収用(しゅうよう)または徴用は、国家による強制的な動産または不動産の差し押さえである。有償あるいは無償であり、一時的措置あるいは恒久的措置である[1]。例えば、戦時中には食料や動物を所有者から没収することがありえる。 エストニアでは、不動産の収用は「不動産収用法」によって規制されている[2] [3]。
Vaata ka
関連項目
Erastamine Kollektiviseerimine Sundriigistamine
民営化 集団農場 国有化
Viited
出典
↑ Eesti entsüklopeedia.
↑ Eesti entsüklopeedia. 8. köide: RAI–SUM. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk 91. ↑ “Kinnisasja sundvõõrandamise seadus–Riigi Teataja” (エストニア語). www.riigiteataja.ee.
8. köide: RAI–SUM.
2023年3月31日閲覧。 ↑ Kaupo Paal (2002年5月26日).
Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk 91.
“Sundvõõrandamine taandub tavaliselt kokkuleppele” (エストニア語). Äripäev. AS Äripäev.