Artjom Mihhalkov (2017)
ארטיום מיכאלקוב (2017)
Artjom Mihhalkov (2012)
ארטיום מיכאלקוב (2012)
Artjom Mihhalkovi onu Andrei Kontšalovski ja onupoeg Jegor Kontšalovski on filmilavastajad, vanavanemad Sergei Mihhalkov ja Natalja Kontšalovskaja olid lastekirjanikud, vanavanaisa Pjotr Kontšalovski ja vaarisa Vassili Surikov olid maalikunstnikud.
דודו של ארטיום מיכלקוב הוא אנדריי קונצ'לובסקי ובן דודו יגור קונצ'לובסקי הם יוצרי קולנוע, סבא וסבתא סרגיי מיכאלקוב ונטליה קונצ'לובסקאיה היו סופרי ילדים, הסב פיוטר קונצ'לובסקי והסבא וסילי סוריקוב היו ציירים.
Filmikompanii Kinodom koduleht
אתר חברת הסרטים Kinodom
Artjom Nikititš Mihhalkov (vene keeles Артём Никитич Михалков; sündinud 8. detsembril 1975 Moskvas) on vene filminäitleja ja filmilavastaja.
ארטיום ניקיטיץ' מיכלקוב (ברוסית, Артём Никитич Михалков; נולד ב-8 בדצמבר 1975 במוסקבה) הוא שחקן ובמאי קולנוע רוסי, בנו של ניקיטה מיכאלקוב.
Ta on 2013. aastast Omskis igal aastal toimuva Rahvusliku debüütfilmide festivali Dviženije president. 2016. aastal näidati festivalil konkursiväliselt tema debüütfilmi.[1] Mihhalkov on mänginud enam kui 25 mängufilmis[2].
הוא היה נשיא פסטיבל סרטי הביכורים הלאומי של דוויז'ניה, המתקיים מדי שנה באומסק מאז 2013. בשנת 2016, סרט הבכורה שלו הוצג מחוץ לתחרות בפסטיבל. מיכאלקוב שיחק ביותר מ-25 סרטים עלילתיים.
Elukäik
קריירה
Ta õppis aastatel 1992–1993 Ameerika kolledžis Itaalias. Aastal 1993 astus ta Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituuti režii erialale.[3] Oli 1990. aastate teisel poolel Nikita Mihhalkovi filmi "Siberi habemeajaja" režissööri aasistent[3] (filmivõtted kestsid kolm aastat, ekraanile jõudis film 1998. aastal). Koostöös Ilja Hržanovskiga valmis tal 1999. aastal 11-minutiline lühifilm "Peatus", mis võitis mitu auhinda, sealhulgas Moskvas toimuval Üliõpilasfilmide ja debüütfilmide festivalil Püha Anna ning Kiievi rahvusvahelisel filmifestivalil Molodist[4].
הוא למד במכללה האמריקאית באיטליה בשנים 1992-1993. בשנת 1993, למד במכון הלאומי לקולנוע. במחצית השנייה של שנות התשעים הוא היה עוזר במאי לסרטו של ניקיטה מיכאלקוב "הספר מסיביריה" (הצילומים נמשכו שלוש שנים, הסרט יצא לאקרנים בשנת 1998). בשיתוף פעולה עם איליה חרז'אנוב, הוא השלים בשנת 1999 סרט קצר בשם "סטופ", שזכה בכמה פרסים, כולל בפסטיבל הסטודנטים וסרט הבכורה של סנט אן במוסקבה ובפסטיבל הקולנוע הבינלאומי מולוד בקייב.
2000. aastate alguses asutas Mihhalkov filmikompanii Kinodom, mis toodab muusika- ja reklaamklippe ning dokumentaalfilme. Aastatel 2014–2015 juhtis ta telekanalil OTR telesaadet "Kinodviženije".
בתחילת שנות האלפיים הקים מיכאלקוב את חברת הסרטים קינודום (Kinodom), המפיקה מוסיקה, פרסומות וסרטים תיעודיים. בשנים 2014-2015 הנחה את תוכנית הטלוויזיה של רשת OTR "תנועת הקולנוע", אודות הקולנוע הרוסי.
2016. aastal lõi Mihhalkov seoses isa Nikita Mihhalkovi 70 aasta juubeliga dokumentaalfilmi "Kas on keeruline olla Mihhalkov?".
בשנת 2016, בעת ציון 70 שנה לאביו ניקיטה מיכאלקוב, יצר סרט תיעודי "האם קשה להיות מיכאלקוב?".
2016. aastal valmis tema esimene täispikk mängufilm – komöödiasugemetega melodraama "Stavka na ljubov".
בשנת 2016 הושלם סרטו העלילתי הראשון - המלודרמה הקומית "הימור על אהבה".
Isiklikku
חיים אישיים
Eesti-Iraani suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Iraani vahel.
יחסי איראן–אסטוניה הם היחסים הדו-צדדיים בין אסטוניה ואיראן.
Iraan (tollal Pärsia) tunnustas Eestit 22. septembril 1921, kui oli Eesti vastuvõtmise poolt Rahvasteliitu.[1]
איראן (אז פרס) הכירה באסטוניה ב-22 בספטמבר 1921, כאשר הייתה בעד קבלת אסטוניה לחבר הלאומים. [1]
10. septembril 1991 tunnustas Iraan Eesti taasiseseisvumist. Kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted said alguse 18. augustil 1992.[1]
ב-10 בספטמבר 1991 הכירה איראן בעצמאותה המחודשת של אסטוניה . היחסים הדיפלומטיים בין שתי המדינות כוננו ב-18 באוגוסט 1992. [1]
Tegutseb Eesti suursaadik Iraanis, kes resideerib Ankaras. Tegutseb ka Iraani suursaadik Eestis, kes resideerib Helsingis.[1]
אסטוניה מיוצגת באיראן באמצעות שגרירותה באנקרה, טורקיה. איראן מיוצגת באסטוניה באמצעות שגרירותה בהלסינקי, פינלנד. [1]
Viited
הערות שוליים
Eesti-Hollandi suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Hollandi vahel. Holland tunnustas Eesti Vabariiki de iure 5. märtsil 1921.[1]
יחסי אסטוניה–הולנד הם היחסים הדו-צדדיים בין אסטוניה להולנד. הולנד הכירה ברפובליקה של אסטוניה de iure ב-5 במרץ 1921. [1]
Holland tunnustas Eesti taasiseseisvumist 2. septembril 1991. Kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted taastati 21. septembril 1991.[1]
הולנד הכירה בעצמאותה המחודשת של אסטוניה ב-2 בספטמבר 1991. היחסים הדיפלומטיים בין שתי המדינות כוננו מחדש ב-21 בספטמבר 1991. [1]
Tegutseb Eesti suursaatkond Haagis.[1]
אסטוניה מחזיקה בהולנד שגרירות בהאג. [1]