# bi/ted2020-248.xml.gz
# et/ted2020-248.xml.gz
(src)="1"> Hao nao ol nius we i kamaot long ol niuspepa mo narafala wei emi stiarem ol lukluk we yumi gat long saed long wol tedei ?
(trg)="1"> Kuidas kujundavad uudised seda , kuidas me maailma näeme ?
(src)="2.1"> Hem nao wol we yumi luk luk long hem .
(src)="2.2"> Ol difren graon blong wol i luk olsem ia .
(trg)="2"> Siin on maailm nagu ta paistab - maa massi põhjal .
(src)="3"> Mo ol nius emi jenjem tin-ting blong ol man Amerika olsem ia nao
(trg)="3"> Ja seda näevad Ameeriklased uudiste põhjal .
(src)="4.1"> Map ia .
(src)="4.2"> Map ia i soem nam blong ol seken we olgeta nwetwok blong nius blong Amerika mo ol rigin nius oganaesesen i bin yusum blong talemaot stori long saed blong ol nius long everi kantri raon long wol , long Februari 2007-wan yia i pas nomo .
(trg)="4"> See kaart -- ( Aplaus ) -- see kaart näitab mitu sekundit pühendasid Ameerika avaliku ja kaabel-tv uudisteagentuurid uudislugudele 2007 . aasta veebruaris -- ainult aasta tagasi .
(src)="5"> Nao long manis ia nao Not Korea i bin agri blong pispisim ol niuklia wok blong olgeta .
(trg)="5"> See oli kuu , mil Põhja-Korea nõustus sulgema enda tuumarajatised .
(src)="6"> Long Indonesia i gat wan bigfala wota i bin ron
(trg)="6"> Indoneesias oli tohutu üleujutus .
(src)="7"> mo long Paris , IPCC i bin rilisim wan stadi we i talemaot wok blong ol man long saed long global woming .
(trg)="7"> Pariisis avaldas IPCC uurimuse , mis kinnitas inimkonna mõju kliima soojenemisele .
(src)="8"> U.S. nomo hemi bin risponsibol from 79 % long ful kavarej blong ol nius ia
(trg)="8"> 79 % kõikidest uudistest kajastas Ameerika Ühendriikides toimuvat .
(src)="9"> mo taem we yumi tekemaot U.S. mo luk luk long narafala 21 % yumi luk plante long Iraq – hemia bigfala grin samting ia long wei – i nogat tumas narafala samting
(trg)="9"> Ja kui me jätame Ameerika Ühendriigid kõrvale ja ülejäänud 21 % , näeme me rohkelt Iraaki - see suur roheline asi siin - ja pisut teisi .
(src)="10"> Tugeta kavarej blong Rasia , Jaena mo India i kasem 1 % nomo .
(trg)="10"> Näiteks Venemaa , Hiina ja India moodustasid kokku vaid 1 % .
(src)="11"> Taem we mifala i putum tugeta ol storian long nius ia mo karemaot wan storian nomo hemi soem olsem wanem nao wol hemi luk luk
(trg)="11"> Kui me analüüsisime kõiki uudislugusid ja eemaldasime neist vaid ühe , nägi maailm välja selline .
(src)="12.1"> Wanem nao storian ia ?
(src)="12.2"> Hemi nius blong ded blong Anna Nicole Smith .
(trg)="12.1"> Mis uudis see oli ?
(trg)="12.2"> Anna Nicole Smithi surm .
(src)="13.1"> Storian ia i bin go long everi kantri long wol be i no kasem Iraq nomo .
(src)="13.2"> Mo storian ia i risivim 10 taem bitem kavarej blong ripot blong IPCC .
(trg)="13"> Lugu jättis varju kõik teised riigid peale Iraagi ja sai 10 korda rohkem kajastust , kui IPCC raport .
(src)="14"> mo storian hemi koraon bageken ; olsem yumi save finis – i bin gat planti nius i go raon abaot woman ia Britney .
(trg)="14"> Ja see tsükkel jätkub ; nagu me kõik teame , on Britney jälle kuum teema .
(src)="15"> Be from wanem nao yumi no harem tumas nius long saed blong ol narafala kantri long wol ?
(trg)="15"> Kuid miks ei kuule me maailmast rohkem ?
(src)="16"> Wan stamba tingting hemi from se ol netwok blong nius oli bin katem haf namba blong ol ofis blong olgeta ovasi .
(trg)="16"> Üks põhjus on see , et uudisteagentuurid on välisbüroode arvu poole võrra vähendanud .
(src)="17"> I gat smol ofis blong nius blong ABC nomo i stap long Nairobi , New Delhi , mo Mumbai Be i nogat wan ofis blong nius long Afrika , India mo Saot Amerika - ol ples ia nao oli haos blong bitim tu billion man
(trg)="17.1"> Peale üheliikmeliste ABC minibüroode Nairobis , New Delhis ja Mumbais , pole terves Aafrikas , Indias ja Lõuna-Ameerikas ühtegi avalike uudiste bürood .
(trg)="17.2"> Need kohad on koduks rohkem kui 2 miljardile inimesele .
(src)="18"> Long tru laef , storian long saed blong woman ia Britney hemi jip nomo
(trg)="18"> Reaalsus on , et Britney kajastamine on odavam .
(src)="19.1"> mo taem i nogat tumas nius long saed blong ol narafala kantri hemi no gud .
(src)="19.2"> Taem yumi luk luk ol ples we ol man oli go blong kasem nius
(trg)="19"> Ja see puudulik globaalne kajastus on veel häirivam , kui me vaatame kust inimesed uudiseid hangivad .
(src)="20"> nius long TV blong netwok we i stap long wanwan kantri blong yumi -USA- hemi big wan moa be sori tumas ol storian ia i gat 12 % nomo i stap kavaremap intanasonal nius
(trg)="20"> Kohalikud televisiooni uudised on esikohal , ning kahjuks pühendavad nad välisuudistele vaid 12 % eetriajast .
(src)="21"> Be olsem wanem long saed blong intanet ?
(trg)="21"> Ja mis toimub veebis ?
(src)="22"> Ol popula websaet blong nius i nogat tumas nius long hem .
(trg)="22"> Populaarseimatel uudisteportaalidel ei lähe palju paremini .
(src)="23"> Long las yia , Pew mo Colombia J-School , olgeta oli bin luk luk long planti nuis storian , we i bitim 14,000 stori we i kamaot long fored blong google
(trg)="23"> Eelmine aasta analüüsisid Pew ja Colombia Ajakirjanduskool 14 000 uudislugu , mis ilmusid Google Newsi esilehel .
(src)="24"> mo olgeta ia tu i stap storian long ol semak nuis nomo we i bin kamaot finis
(trg)="24"> Õieti kajastasid nad samu 24 . uudislugu .
(src)="25"> mo tu , stadi ia , i telemoat se ol nuis netwok blong US oli stap storian long saed blong ol narafala kantri mo ol storian ia oli semak long ol storian blong ol AP waea sevis mo reutas. mo olgeta ia i no tanem nius ia nating blong mekem sua se ol man oli save kasem evri samting long storian ia
(trg)="25"> Sarnaselt , uurimus veebimaterjalidega näitas , et enamik globaalsetest uudistest Ameerika Ühendriikide uudisteportaalides on hangitud AP ja Reutersi käest , ja ei asetse kontekstis , et inimesed saaks mõista enda seotust nendega .
(src)="26"> sapos yu putum tugeta olgeta samting ia , bae hemi save telemoat from wanem nao ol man we oli bin finisim Univesiti mo ol man Amerika we oli no skul gud oli no save plante abot wol bitim ol fren blong olgeta 20 yia i pas finis
(trg)="26"> Kui see kõik kokku võtta , võib see aidata seletada , miks tänapäeva kolledži lõpetajad ja ka vähem haritud Ameeriklased teavad maailmast vähem , kui nende eakaaslased 20 aastat tagasi .
(src)="27"> mo sapos yu ting se hemi from se ol man Amerika i no gat tumas interes hemi no stret ting ting
(trg)="27"> Kui arvata , et see on lihtsalt seetõttu , et me pole huvitatud , siis sa eksiksid .
(src)="28"> i no long taem nating i pas , taem mifala i bin toktok long ol man Amerika we oli stap folem ol nius oltaem oli bin go antap long 50 %
(trg)="28"> Viimastel aastatel on globaalseid uudiseid tihedalt jälgivate Ameeriklaste suhtarv ületanud 50 % piiri .
(src)="29"> Stret kwestin hemi : hemia stret luk luk long wol we yumi wantem blong ol man Amerika long wol tedei we i nogat gudfala koneksen oltaem .
(trg)="29"> Tegelik küsimus on : kas me sellist moonutatud maailmavaadet Ameeriklastele selles üha enam ühendatud maailmas tahamegi ?
(src)="30"> Mi save se yumi save mekem i moa gud .
(trg)="30"> Ma tean , et me suudame enamat .
(src)="31.1"> Bae yumi save mekem o nogat ?
(src)="31.2"> Tank yu tumas .
(trg)="31.1"> Ja kas me saame lubada seda mitte teha ?
(trg)="31.2"> Tänan .