"RES DE NOU AL FRONT DE L'OEST"
LÄÄNERINDEL MUUTUSTETA
Trenta mil.
30 000.
- Russos?
- Venelastelt?
- No, francesos.
Ei, prantslastelt.
Capturem més russos que això cada dia.
Venelaste hulgast saame iga päev rohkem.
Sr. carter.
Hr Postiljon.
La guerra és la guerra i la ginebra és la ginebra. Tot ha de continuar.
Sõda on sõda, naps on naps, ja äri peab edasi minema.
Encara no ha dut el correu d'avui.
Täna hommikul pole te veel posti jaganud.
Em sap greu, Sr. Meyer.
- Andke andeks, hr Meyer.
Hola, Himmelstoss.
Tere, Himmelstoss.
Hi ha res per a nosaltres?
Kas meile ka midagi?
- No, Sr. Peter.
- Ei, Isand Peter.
- Hi ha d'haver alguna cosa.
No midagi peab ju olema.
Tingui, jove.
- Olge lahke, noormees. Palun.
Tingui. De tota manera, aquest és l'últim correu que entrego.
See jääb minu viimaseks kirjakandmiseks.
- I això? - Demà canvio d'uniforme.
- Homme vahetan vormi.
- Entrarà a l'exèrcit?
Lähete sõjaväkke?
- Sí, m'han cridat.
- Jah, mind kutsuti.
Sóc sergent de reserva.
Olen reservväes seersant.
A mi també em reclutaran, si això no s'acaba aviat.
Mind kutsutakse samuti, kui see mõne kuu pärast läbi ei saa. Aga saab.
- Però s'acabarà, em penso. - Estic segur que té raó, Sr. Meyer.
- Olen kindel, et teil on õigus.
Ara, estimats alumnes, això és el que hem de fer:
Lugupeetud klass, me peame tegema nii: Andma löögi täisjõuga.
atacar amb tot el nostre poder. Fer fins a l'últim esforç... per a obtenir la victòria abans no s'acabi l'any.
Peame kulutama viimsegi jõuraasu võidu saavutamiseks enne aasta lõppu.
És a contracor que toco aquest tema un altre cop.
Toon vastumeelselt selle teema taaskord üles. Teie, poisid, olete isamaa elu.
Vosaltres sou la vida de la pàtria, nois.
Te olete Saksamaa raudmehed.
Sou els homes de ferro d'Alemanya. Sou els herois que rebutjaran l'enemic... quan us convoquin.
Te olete lustlikud kangelased, kes tõrjuvad vaenlase, kui teil seda kästakse teha.
No sóc jo qui ha de suggerir... que algun de vosaltres s'ha d'alçar i oferir-se per defensar el seu país... però em demano si aquesta idea és al vostre cap.
Mina ei pea seda ütlema, et keegi teist peaks tõusma ja pakkuma end isamaa kaitseks. Aga ma mõtlen, kas teie endi peast käib selline mõte läbi.
Sé que en una de les escoles... els nois es varen aixecar... i es varen allistar.
Tean, et ühes koolis tõusid poisid klassis püsti ja läksid kambaga sõjaväkke.
Però, si això succeix aquí, no em culpareu pas de sentir-me'n cofoi.
Aga kui selline asi paeks siin juhtuma, siis ei süüdistaks te mind oma uhkustundes.
Potser alguns diran que no se'ls hauria de permetre anar-hi. Que tenen cases... mares, pares.
Võibolla mõned räägivad, et teid ei tohiks veel minna lasta, et te olete liiga noored, teil on kodud, emad, isad, teid ei tohiks veel minema kiskuda.
Que no els en hauríem de separar. Obliden tan fàcilment la seva pàtria, els vostres pares, que la deixaran morir perquè no moriu vosaltres?
Kas teie isad unustavad nii ruttu isamaa, et lasevad sel teie asemel hukkuda?
Les vostres mares són tan dèbils que no poden enviar un fill... a defensar la terra que els ha donat la vida?
On teie emad nii nõrgad, et nad ei suuda saata poega kaitsma maad, kus teid ilmale toodi?
Ben mirat... és dolenta una mica d'experiència per a un noi?
Ja pealegi, kas väike kogemus on ühe poisi jaoks nii paha asi?
L'honor de posar-se un uniforme... és quelcom de què hem de fugir?
Kas vormi kandmise au on miski, mille eest peaksime põgenema?
I si les noies se senten cofoies d'aquells que els porten... és quelcom de què us heu d'avergonyir?
Ja kui meie noored naised imetlevad neid, kes vormi kannavad, kas on selles siis midagi häbiväärset? Tean, et te pole kunagi ihaldanud kangelase hiilgust.
Sé que mai heu desitjat... el títol d'herois.
See pole olnud osa minu õpetusest.
Això no us ho he ensenyat pas jo.
Meilt nõutakse end maksma panna ja laskma tasul õigel ajal tulla.
Hem resat per ser útils... i que arribés un bon motiu.
Aga olla lahingus tähtsaim, on voorus mitte olla põlatud.
Però ser el primer en la batalla... és una virtut i no s'ha de despreciar.
Usun, et see tuleb kiire sõda, saab olema vähe langenuid.
Em penso que serà una guerra ràpida... i que hi haurà molt poques pèrdues. Però si hi hagués pèrdues, llavors recordem una frase... que segurament varen dir molts romans... quan lluitaven en terres llunyanes:
Aga kui keegi langeb, siis meenutagem ladina keelset fraasi, mida laususid mitmed roomlased, kui nad seisid võõra maa lahinguväljal:
"Dulce et decorum est pro patria mori."
"Magus ja sobilik on surra isamaa eest."
"Dolç i honorable és morir per la pàtria".
Mõnedel teist võivad olla ambitsioonid.
Deveu tenir ambicions. Conec un jove... que té gran futur com a escriptor.
Tean üht noormeest, kes on lootustandev kirjanik ja on kirjutanud tragöödia esimese vaatuse, mis oleks sobilik suurele meistrile.
Ha escrit el primer acte d'una tragèdia... que seria l'orgull d'un expert. I suposo que somnia... que seguirà els passos de Goethe i Schiller.
Ja ta unistab Goethe ja Schilleri jälgedes käimisest ja loodan, et ta seda teeb.
Voldria que ho fes.
Aga praegu kutsub meie riik.
Però ara el nostre país ens crida!
Isamaa vajab juhte.
La pàtria necessita líders!
Isiklikud ambitsioonid peab kõrvale heitma ühes suures ohverduses riigi heaks.
Les ambicions personals s'han de deixar de cantó... en nom del gran sacrifici pel nostre país.
Siit lähtub meie elude imeline algus.
Vet aquí un gloriós començament per a les vostres vides.
Kuulsuse väli ootab teid. Miks me siin oleme?
El camp de l'honor us espera.
Teie, Kropp, mis on teid siin hoidnud?