28 Kinders Met betrekking tot:
28 Vhana Malugana na:


Lengte M - Gemidelde lengte van 1.8m, maar het al 2.5m bereik.
Ina vhulapfu ho linganelaho ha 1,8 m fhedzi iya swika na 2,5 m

Watsonia - Blomme - Suid Afrika
Watsonia - Maluvha - Afrika Tshipembe

Hoofstuk 7: Plaaslike Regering (artikels 151-164)
Ndima ya 7: Muvhuso Wapo (khethekanyo dza 151-164)

Wildedagga - Blomme - Suid Afrika
Wild Dagga - Maluvha - Afrika Tshipembe

Koningskandelaar - Blomme - Suid Afrika
Candelabra Flower - Maluvha - Afrika Tshipembe

Leef van afval en alge.
Dzi ḽa dzi detritus na algae.

Leef van ander vis, inkvis, skaaldiere en sommige vreet plankton.
Iḽa dzi khovhe, squid, crustaceans dzinwe dzi ḽa plankton.

Hoofstuk 10: Openbare Administrasie (artikels 195-197)
Ndima ya 10: Ndaulo ya Muvhuso (khethekanyo dza 195-197)

Sponse - Seelewe - Suid Afrika
Sponges - Vhutshilo ha madini - Afrika Tshipembe

Leef van slakke, gapermossels, oesters, klein vissies en afval.
Dziḽa dzi snails, clams, khovhe ṱhukhu na detritus.

aan almal reg sal laat geskied; en
ita vhulamukanyi kha vhoṱhe; na

Gewig (Manlik): 40 - 77 kg
Tshileme( tshisadzi): 30-36kg

Klipvis - Seelewe - Suid Afrika
Klipfish - Vhutshilo ha madini - Afrika Tshipembe

Hoofstuk 3: Regering van Samewerking (artikels 40-41)
Ndima ya 3: Muvhuso wa Tshumisano (khethekanyo dza 40-41)

Leef van krappe, garnale, vis en seekat.
Dzi ḽa dzi crabs, shrimps, khovhe, na octopus.

Filter voeders. Voedsel sluit in plankton en vislarwes.
Dzi ya sedzulusa zwiḽiwa. Zwiḽiwa zwa hone ndi plankton na khovhe ya larvae.

Afrika-Renosters - Soogdiere - Suid Afrika
Tshugulu - Phuka thukhu dza mamvele - Afrika Tshipembe

Afrika-Sivetkat - Soogdiere - Suid Afrika
Civet - Phuka thukhu dza mamvele - Afrika Tshipembe

Rooijakkals (Canis mesomelas)
Inga Mmbwa Ya Ḓaka [Canis mesomelas]

Trompetvis - Seelewe - Suid Afrika
Trumpetfish - Vhutshilo ha madini - Afrika Tshipembe

Bosbok - Soogdiere - Suid Afrika
Bushbuck - Phuka thukhu dza mamvele - Afrika Tshipembe

Die President moet–
Phresidennde—

Klipspringer - Soogdiere - Suid Afrika
Klipsringer - Phuka thukhu dza mamvele - Afrika Tshipembe

alle tale wat algemeen deur gemeenskappe in Suid-Afrika gebruik word, met inbegrip van Duits, Grieks, Goedjarati, Hindi, Portugees, Tamil, Teloegoe en Oerdoe; en
nyambo dzoṱhe dzi shumiswaho nga zwitshavha zwa Afrika Tshipembe, hu tshi katelwa nyambo dza German, Greek, Gujarati, Hindi, Portuguese, Tamil, Telegu na Urdu; na

[Item 4 bygevoeg by a. 5(b) van die Veertiende Wysigingswet op die Grondwet van 2008.]
[Tshiteṅwa tsha 4 tsho ḓadzisaho nga khethekanyo ya 5(b) ya Mulayo wa Khwiniso ya Vhufumiiṋa ya Ndayotewa wa 2008.]

Eland - Soogdiere - Suid Afrika
Eland - Phuka thukhu dza mamvele - Afrika Tshipembe

Weekdiere en skaaldiere.
Dzi ḽa dzi molluscs na crustaceans.

Leef van sponse, sagte koraal, anemone en hydroids.
Dzi ḽa zwi pontshi, dzi corals, anemones na dzi hydroids.

Pinotage is ’n rooi druif variëteit wat in Suid Afrika ontstaan het. Dit groei ook in Australië, Brasilië, Kanada, Israel, New Zealand, Switserland, Amerika en Zimbabwe, alhoewel op ’n baie kleiner skaal.
Pinotage ndi veini tsuku ine vhubvo hayo ndi Afrika Tshipembe. Iya wanala na Albeit fhedzi a I tou vha nnzhi vho lini. Na Australia, Brazil, Canada, Israel, New Zealand, Switzerland, the United States na Zimbabwe.

Leef van ander visse, seekat, krappe en krewe.
Iḽa dzinwe khovhe, octopus, crabs na lobsters.

Katstertgras - Grasse - Suid Afrika
Hatsi ḽa Mutshila wa Tshikadzi - Mahatsi - Afrika Tshipembe

Hoofstuk 12: Tradisionele Leiers (artikels 211-212)
Ndima ya 12: Vharangaphanḓa vha Sialala (khethekanyo dza 211-212)

Leef van bodemlewende krappe en garnale.
Dzi ḽa dzi benthic, crabs na shrimp.

Leef van vis, skaaldiere en weekdiere.
Iḽa khovhe, crustaceans na molluscs.

[Par. (g) bygevoeg by a. 3 van die Tweede Wysigingswet op die Grondwet van 1998.]
[Pharagirafu ya.(g) yo ḓadziswa nga khethekanyo ya. 3 ya Mulayo wa Khwiniso ya Vhuvhili ya Ndayotewa wa 1998.]

Leef van vis, skaaldiere en weekdiere.
Iḽa khovhe na dzi crustaceans na molluscs.

Seespinnekoppe - Seelewe - Suid Afrika
Sea Spiders - Vhutshilo ha madini - Afrika Tshipembe

Aardvark - Soogdiere - Suid Afrika
Aardvark - Phuka thukhu dza mamvele - Afrika Tshipembe

Afrika-Muishond [Poecilogale albinucha]
Tshiṋoni tsha ḓaka (Poecilogale albinucha)

Sauvignon Blanc - Druiwe - Suid Afrika
Sauvignon Blanc - Dzi ndirivhe - Afrika Tshipembe

Leef van plankton.
Dzi ḽa dzi plankton.

die instelling, samestelling, prosedures, bevoegdhede en funksies van sy komitees.
kuthomelwe, kuvhumbelwe, maitele, maanḓa na mishumo ya komiti dzayo.

Van soöplankton en alge tot bentoniese (seebodem) ongewerweldes, sponse alge en hydroids.
Ubva kha zooplankton na algae uya kha dzi invertebtrate sponges, algae na hydroids.

Rooigousblom - Blomme - Suid Afrika
Barberton Daisy - Maluvha - Afrika Tshipembe

Platkop - Seelewe - Suid Afrika
Flatheads - Vhutshilo ha madini - Afrika Tshipembe

Walvishaai - Seelewe - Suid Afrika
Whale shark - vhutshilo ha madini - Afrika Tshipembe

Gestreepte Gladde Akkedis - Reptiele - Suid Afrika
Tswina ya mivhala - Zwikokovhi - Afrika Tshipembe

Sonvis - Seelewe - Suid Afrika
Sunfish - Vhutshilo ha madini - Afrika Tshipembe

Bloustert-koppieskink - Reptiele - Suid Afrika
Tswiṋa dobo - Zwikokovhi - Afrika Tshipembe