Seeplakkie - Blomme - Suid Afrika
Sponges - Vutomi byale lwandle - Afrika-Dzonga
Afrika-Renosters - Soogdiere - Suid Afrika
Mhelembe - Timamali - Afrika-Dzonga
Tot 3 m vlerkspan.
Ku fika eka 3 m wingspan.
Koningskandelaar - Blomme - Suid Afrika
Nkulu - Mabilomu - Afrika-Dzonga
Meer as 5m lank
Ku tlula 5m hiku leha.
Jellievis - Seelewe - Suid Afrika
Jellyfish - Vutomi byale lwandle - Afrika-Dzonga
Papegaaiduif - Voëls - Suid Afrika
Pigeon ya Rihlaza - Swinyenyana - Afrika-Dzonga
Blinkblaar-wag-‘n-bietjie - Bome - Suid Afrika
Xikayi - Mimirhi - Afrika-Dzonga
Gompou - Voëls - Suid Afrika
Kori Bustard -Swinyenyana - Afrika-Dzonga
Vanaf 1 cm tot 2 cm in deursnee.
Kusuka eka 1 cm kuya eka 2 m hiku anama.
Leef van jellievisse, klein vissies en swemmende skaaldiere.
Yi hanya hikuva yidya ti jellyfish, swi hlampfani leswintsongo nati crustaceans leti hlambelaka ematini.
Kom voor in die Indiese en Stille Oseane
Yikumeka eka malwandle ya Indian na Pacific.
Maraboe ooievaar - Voëls - Suid Afrika
Ghumba ra Marabou - Swinyenyana - Afrika-Dzonga
Klink soos 'n histeriese gekekkel.
Swi nga hlanganisiwa na hysterical crackling.
Brittle star - Seelewe - Suid Afrika
Brittle stars - Vutomi byale lwandle - Afrika-Dzonga
Hoofstuk 12: Tradisionele Leiers (artikels 211-212)
Kavanyisa ka 12: Varhangeri va Ndzhavuko (211-212)
Hoofstuk 5: Die President En Nasionale Uitvoerende Gesag (artikels 83-102)
Kavanyisa ka 5: Presidente na Huvonkulu ya Rixaka (83-102)
Hamerkophaai - Seelewe - Suid Afrika
Hammerhead sharks - Vutomi byale lwandle - Afrika-Dzonga
Hoofstuk 3: Regering van Samewerking (artikels 40-41)
Kavanyisa ka 3: Mfumo wa Ntirhisano (40-41)
Leef van sponse, sagte koraal, anemone en hydroids.
Swakudya swa yona swikatsa spones, soft corals, anemones na hydroids.
Dr. Peter Magubane se professionele fotografiese loopbaan het in 1955 by Drum-tydskrif begin as ’n drywer en boodskapper. Vinnig-vinnig het hy ’n werk losgeslaan as ’n donkerkamer assistent vir Jurgen Schadeberg. Sy eerste groot opdrag was om die African National Congress se 1955 konvensie te dek.
Ntirho wa ximfumo wa Dr Peter Magubane wo teka swinepe wusungule hi 1955 endzhaku kaloko atava a sungule kutirha eka Drum magazine tani hi muchayeri na ntsumi. Anga hlwelangi kutikumela ntirho tani hi mupfuneti e darkroom ya Jurgen Schadeberg. Ntirho wakwe wosungula akuri kuya teka swinepe eka nhlengeletano ya 1955 ya African National Congress.
Leef van groot plankton soos skaaldier-planktonlarwes.
Yidya swihadyana leswwikulu nyana leswi bolaka swalematini swofana nati crustacean plankton larvae.
Vetsak - Seelewe - Suid Afrika
Sea Chubs - Vutomi byale lwandle - Afrika-Dzonga
Hoofstuk 11: Veiligheidsdienste (artikels 198-210)
Kavanyisa ka 11: Mitirho ya Vusirheleri (198-210)
Vuurvis - Seelewe - Suid Afrika
Leaf Scorpionfish - Vutomi byale lwandle - Afrika-Dzonga
Aantal Kleintjies: 2 - 8
Vana: 2 -8
Hierdie spesies word dikwels verwar met Brunsvigia radulosa(sg. tolbos) en daar is 'n paar plantkundiges wat glo dat hulle subspesies van mekaar is.
Xipisisi xi tala ku pfilunganisiwa na Brunsvigia radulosa naswona kuna va n’wa mabilomu lava hleketaka leswaku I xipisisi xova hansi ka swin’wana.
Leef van soöplankton en klein skaaldiere.
Vito Ra Ntolovelo Ra Xindyangu
Pinotage is ’n rooi druif variëteit wat in Suid Afrika ontstaan het. Dit groei ook in Australië, Brasilië, Kanada, Israel, New Zealand, Switserland, Amerika en Zimbabwe, alhoewel op ’n baie kleiner skaal.
Pinotage iwayeni yotshwuka leyi nga tumbuluka laha tikweni ra Afrika Dzonga. Yitlhele yi byariwa hinhlayo leyintsongo swinene, ematikweni ya Australia, Brazil, Canada, Israel, New Zealand, Switzerland, tiko ra United States na Zimbabwe.
Hoeveelheid Kleintjies: 2 - 5
Vana: 2-5
Kom voor in die Indies-Stille en Mediterreense Oseane.
Yikumeka ntsena eka malwandle ya Indo-Pacific nale Mediterranean.
Leef van seebodemlewende ongewerweldes soos garnale, krappe en wurms.
Yidya swihadyani leswi pfumalaka rhambu rale nhlaneni kufana nati shrimps, crabs na tixikwa.
Hoofstuk 7: Plaaslike Regering (artikels 151-164)
Kavanyisa ka 7: Mfumo wa Muganga (151-164)
Afrika-Sivetkat - Soogdiere - Suid Afrika
Swi kumeka kwini?
Leef van vis, robbe, voëls, kleiner haaie, inkvis seeskilpaaie en dolfyne.
Yidya tinhlampfi,seals, swinyenyani, ti sharks letintsongo, squid, turtles nati dolphins.
Afrika Olifant - Soogdiere - Suid Afrika
Ndlopfu - Timamali - Afrika-Dzonga
Elande kan in die meeste wildreservate in Suid-Afrika gesien word. In gebiede waar hulle vroeër rondbeweeg en uitgesterf het, is hulle met groot sukses weer ingestel.
Mhofu yi kumeka ti game rerserve tale afrika dzonga. Tindzhawu tinwani la ti nga tolovela ku hanya kona ti tlhela ti nyamalala.
Welwitschia - Bome - Suid Afrika
Welwitschia - Mimirhi - Afrika-Dzonga
[Bylae 2 gewysig by a. 2 van die Eerste Wysigingswet op die Grondwet van 1997 en vervang by a. 18 van die Sesde Wysigingswet op die Grondwet van 2001.]
[Xedulu xa 2 xi cinciwile hi x. 2 xa Nawu wo Cinca Vumbiwa Wo sungula wa) no siviwa hi x. 18 xa Nawu wo Cinca Vumbiwa wa Vutsevu wa 2001.]
Oorbietjie - Soogdiere - Suid Afrika
Oribi - Timamali - Afrika-Dzonga
Voorpoot is 2 cm lank, agterpoot is 3 cm lank.
Nhlamuselo ya minkondzo: Minkondzo yale mahlweni i 2 cm hiku leha, kasi yale ndzhaku yiva 3 cm hiku leha.
Seebrasse - Seelewe - Suid Afrika
Sea Breams - Vutomi byale lwandle - Afrika-Dzonga
Sonvis - Seelewe - Suid Afrika
Sunfish - Vutomi byale lwandle - Afrika-Dzonga
Skep boek
Veka nholoko ya mhaka
Blouaap - Soogdiere - Suid Afrika
Ntohe - Timamali - Afrika-Dzonga
Geelstert barrakuda - Sphyraena flavicuada
Barracuda - Vutomi byale lwandle - Afrika-Dzonga
billikheid;
miyela;
4 - 5 cm lank. Netjies en kleiner as dié van die rooibok.
Nhlamuselo wa minkondzo: 4 - 5 cm hiku leha. Yibasa yitlhela yiva yintsongo eka ya Mhalamhala.
Groototter [Aonyx capensi]
Vutshamo bya Cape Otter
Die blouduiker leef van vars blare, vrugte en blomme wat op die grond val.
Mhunti yi dya matluka ya rihlaza, mihandzu na mablomu lawa yawaka ensinyeni.