# cy/NA6304359/NA6304359.xml.gz
# sv/NA6304359/NA6304359.xml.gz
(src)="s4.1"> GADEWCH I NI ARCHWILIO
(trg)="s4.1"> UPPTÄCKTSFÄRD
(src)="s6.1"> Helo !
(trg)="s5.1"> Hej !
(src)="s6.2"> Croeso i Ewrop – ein cartref .
(trg)="s5.2"> Välkommen till Europa – vårt hem .
(src)="s7.1"> Mae ’ n le prydferth ac mae llawer yn digwydd yma.Faint ydych chi ’ n gwybod amdani ?
(trg)="s6.1"> Det är en vacker världsdel där det händer mycket.Hur mycket vet du om Europa ?
(src)="s8.1"> Dewch gyda ni a gadewch i ni archwilio Ewrop gyda ’ n gilydd !
(trg)="s7.1"> Låt oss utforska Europa tillsammans !
(src)="s8.2"> Bydd yn siwrne antur drwy amser a lle , a chewch chi wybod llawer o bethau diddorol .
(trg)="s7.2"> Följ med på en äventyrsresa i tid och rum , full av spännandeupptäckter !
(src)="s9.1"> Wrth i ni fynd yn ein blaen , profwch eich hun i weld faint rydych chi wedi ’ i ddysgu.Ewch i ’ n gwefan europa.eu.int / europago / explore / a rhowch gynnig ar y cwis am bob pennod .
(trg)="s8.1"> Under resans gång kan du då och då testa dig själv för att se hur mycket du har lärt dig .
(trg)="s8.2"> Titta på webbplatsen europa.eu.int / europago / explore / och delta i frågesporten om varje kapitel .
(src)="s10.1"> Gallwch gael hwyl yn chwarae gemau a gweithgareddau hefyd ar wefan “ Europa Go ” europa.eu.int / europago / welcome.jsp
(trg)="s9.1"> Du kan också spela spel och pyssla på webbplatsen ” Europa Go ” europa.eu.int / europago / welcome.jsp
(src)="s11.1"> Barod ?
(trg)="s10.1"> Är du redo ?
(src)="s11.2"> I ffwrdd â ni !
(trg)="s10.2"> Då börjar vi !
(src)="s17.1"> Cyfandir i ’ w ddarganfod
(trg)="s15.1"> Upptäck en världsdel
(src)="s21.1"> Hinsawdd a natur
(trg)="s19.1"> Klimat och natur
(src)="s23.1"> Ffermio
(trg)="s21.1"> Jordbruket
(src)="s27.1"> Taith drwy amser
(trg)="s25.1"> En resa i tiden
(src)="s29.1"> Pedwar deg o wynebau enwog , A i Z
(trg)="s27.1"> Fyrtio kända ansikten från A till Ö
(src)="s33.1"> Teulu o bobloedd
(trg)="s31.1"> Olika folkslag , men samma familj
(src)="s35.1"> Dod â ’ r teulu ynghyd : hanes yr Undeb Ewropeaidd
(trg)="s33.1"> Familjen samlas : historien om Europeiska unionen
(src)="s37.1"> Beth mae ’ r UE yn ei wneud
(trg)="s35.1"> Vad gör EU ?
(src)="s39.1"> Yr Undeb Ewropeaidd a ’ i gymdogion
(trg)="s37.1"> Europeiska unionen och dess grannländer
(src)="s41.1"> Sut mae ’ r UE yn gwneud penderfyniadau
(trg)="s39.1"> Hur fattar EU beslut ?
(src)="s48.1"> Cyfandir i ’ w ddarganfod
(trg)="s45.1"> Upptäck en världsdel
(src)="s49.1"> Mae Ewrop yn un o saith cyfandir y byd .
(trg)="s46.1"> Europa är en av världens sju världsdelar .
(src)="s49.2"> Affrica , America , Antarctica , Asia , Awstralia ac Ynysoedd y De yw ’ r lleill .
(trg)="s46.2"> De andra är Afrika , Nord- och Sydamerika , Antarktis , Asien och Australien / Oceanien .
(src)="s50.1"> Mae Ewrop yn ymestyn yr holl ffordd o ’ r Arctig yn y gogledd i Fôr y Canoldir yn y de , ac o Gefnfor Iwerydd yn y gorllewin i Asia yn y dwyrain .
(trg)="s47.1"> Europa sträcker sig från Arktis ( området kring Nordpolen ) i norr till Medelhavet i söder och från Atlanten i väster till Asien i öster .
(src)="s50.2"> Mae ganddi hi lawer o afonydd , llynnoedd a chadwyni o fynyddoedd .
(trg)="s47.2"> Här finns många floder , sjöar och bergskedjor .
(src)="s50.3"> Mae ’ r map ( tudalen 4 ) yn rhoi enwau rhai o ’ r rhai mwyaf i chi .
(trg)="s47.3"> På kartan på sidan 4 hittar du namnen på några av de största .
(src)="s51.1"> Y mynydd uchaf yn Ewrop yw Mynydd Elbrus , ym mynyddoedd y Cawcasws , ar y ffin rhwng Rwsiaa Georgia .
(trg)="s48.1"> Europas högsta berg heter Elbrus .
(src)="s52.1"> Y mynydd uchaf yng ngorllewin Ewrop yw Mont Blanc , yn yr Alpau , ar y ffin rhwng Ffrainca ’ r Eidal .
(trg)="s48.2"> Det tillhörbergskedjan Kaukasus på gränsen mellan Ryssland och Georgien .
(src)="s52.2"> Mae ei gopa ’ n cyrraedd 4,800 metr uwchlaw lefel y môr .
(trg)="s48.3"> Den högsta toppen ligger 5 642 meter över havet .
(src)="s62.1"> Mae Llyn Genefa yn yr Alpau hefyd – y llyn dwr croyw
(trg)="s59.1"> I Alperna ligger också Genèvesjön som är den största sötvattensjön i Västeuropa .
(src)="s63.1"> ˇ mwyaf yng ngorllewin Ewrop .
(src)="s63.2"> Mae ’ n gorwedd rhwng Ffrainc a ’ r Swistir , yn cyrraedd dyfnder o 310 metr ac yn cynnwys tua 89 triliwn litr o ddwr .
(trg)="s59.2"> Den ligger mellan Frankrike och Schweiz , är 310 meter djup på det djupaste stället ochinnehåller omkring 89 biljoner liter vatten .
(src)="s68.1"> Llyn Genefa , yn yr Alpau .
(trg)="s66.1"> G en è v itz e esjön i Alper
(src)="s71.1"> Y llyn mwyaf yng nghanolbarth Ewrop yw Balaton , yn Hwngari .
(trg)="s69.1"> Den största sjön i Centraleuropa är Balatonsjön i Ungern.Den är 7,7 mil lång och täcker en yta på omkring 600 kvadratkilometer ( km2 ) .
(src)="s71.2"> Mae ’ n 77 cilomedr ( km ) o hyd ac yn
(trg)="s69.2"> I norra Europa finns ännu störresjöar , till exempel Saimen i Finland ( 1 147 km2 ) och
(src)="s86.1"> MÔR NORWY do
(trg)="s83.1"> Skanderna b e r g e n
(src)="s92.1"> Llyn Ladoga
(trg)="s87.1"> Vänern e
(src)="s130.1"> Afon Donwy yw un o afonydd hiraf Ewrop.Mae ’ n tarddu yn ardal y Fforest Ddu ac ynllifo tua ’ r dwyrain trwy 10 gwlad ( yr Almaen , Awstria , Slofacia , Hwngari , Croatia , Serbia , Bwlgaria , Rwmania , Moldofa ac Ukrain ) i Rwmania , lle mae ’ n ffurfio delta ar arfordiry Môr Du .
(trg)="s122.1"> Donau är en av Europas längsta floder .
(trg)="s122.2"> Denbörjar i Schwarzwald och rinner österut genomtio länder ( Tyskland , Österrike , Slovakien , Ungern , Kroatien , Serbien , Bulgarien , Rumänien , Moldavien och Ukraina ) till Rumänien där den bildar ett delta vid Svartahavets kust .
(src)="s130.2"> I gyd , mae ’ n teithio rhyw 2,850km .
(trg)="s122.3"> Donau är omkring 285 mil lång .
(src)="s140.1"> Mae afonydd mawr eraill yn cynnwys y Rhein ( tua 1,320 km o hyd ) , yr Elbe ( tua 1,170km ) a ’ r Loire ( mwy na 1,000 km ) .
(trg)="s131.1"> Andra stora floder är Rhen ( omkring 132 mil ) , Elbe ( omkring 117 mil ) och Loire ( över 100 mil ) . Kan duhitta dem på kartan ?
(src)="s142.1"> Mae Dyf an PV fryn Loir e yn bwysig am ei g
(trg)="s136.1"> Loiredalen är känd för sina v
(src)="s144.1"> Mae afonydd mawr yn ddefnyddiol iawnigludo pethau .
(trg)="s139.1"> Stora floder är bra till transporter .
(src)="s144.2"> Mae pob math o nwyddauyn cael eu rhoi ar gychod sy ’ n eu cludoifyny ac i lawr yr afonydd , rhwngporthladdoedd arfordirol Ewropadinasoedd ymhell o ’ r arfordir .
(trg)="s139.2"> Allatyper av varor lastas på pråmar som fraktar varorna uppför och nedför floderna , mellan Europas kusthamnar ochstäder i inlandet .
(src)="s157.1"> I deithio o gwmpas Ewrop , mae ffyrdd a rheilffyrdd hyd yn oed yn fwydefnyddiol nag afonydd .
(trg)="s151.1"> Om du vill resa runt i Europa är vägar och järnvägar ännu bättre änfloderna .
(src)="s158.1"> Oeddech chi ’ n gwybod bod rheilffyrdd wedi caeleu dyfeisio yn Ewrop ?
(src)="s158.2"> Cyflwynodd George Stephenson y trên cyntaf i deithwyr ym 1825 .
(trg)="s153.1"> Visste du att järnvägen uppfanns i Europa ? George Stephenson konstruerade det första passagerartåget år 1825 .
(src)="s158.3"> Yr enw arno oedd ‘ y Roced ’ a chyrhaeddoddgyflymder o 25 cilomedr yr awr ( km / h ) – aoedd yn gyflym iawn yn y dyddiau hynny .
(trg)="s153.2"> Hans mest berömdalokomotiv kallades ” the Rocket ” ( Raketen ) ochkom upp i en hastighet på över 40 kilometer i timmen ( km / tim ) – det var jättesnabbt på den tiden !
(src)="s167.1"> Erbyn hyn , mae trenau trydan cyflym Ewrop yn wahanol iawn i ’ r injanau stêm cyntaf hynny .
(trg)="s162.1"> Dagens elektriska höghastighetståg i Europa skiljer sig mycket från de första ångloken .
(src)="s167.2"> Maen nhw ’ ngyfforddus iawn ac yn teithio ar gyflymder hyd at 330 km yr awr ar gledrau a gafodd eu hadeiladu ’ narbennig .
(trg)="s162.2"> De är väldigtbekväma och kommer upp i en hastighet av 330 km / tim på den specialbyggda rälsen .
(src)="s167.3"> Mae mwy o gledrau ’ n cael eu hadeiladu drwy ’ r amser , i ganiatáu i bobl deithio mor gyflym agybo modd rhwng dinasoedd mawr Ewrop .
(trg)="s162.3"> Nya järnvägaranläggs hela tiden , så att vi kan resa så fort som möjligt mellan Europas större städer .
(src)="s168.1"> Weithiau , mae ’ n rhaid i ffyrdd a rheilffyrdd groesi cadwyni o fynyddoedd , afonydd llydan neu hyd yn oedy môr .
(src)="s168.2"> Felly mae peirianwyr wedi adeiladu rhai pontydd a thwneli hir iawn .
(trg)="s163.1"> Vägar och järnvägar måste ibland gå genom bergskedjor eller korsa breda floder och till och med havet.Därför har man på vissa ställen byggt långa broar och tunnlar .
(src)="s168.3"> Y twnnel ffordd hiraf yn Ewrop yw twnnel Laerdal yn Norwy , rhwng Bergen ac Oslo .
(trg)="s163.2"> Den längsta vägtunneln i Europa är Lærdalstunneln mellan Bergen och Oslo i Norge .
(src)="s168.4"> Mae ’ n fwy na 24 cilomedr ( km ) o hyd ac fegafodd ei agor ym mis Tachwedd 2000 .
(trg)="s163.3"> Den är över 2,4 mil lång och öppnades i november 2000 .
(src)="s169.1"> Y twnnel rheilffordd hiraf yn Ewrop yw Twnnely Sianel .
(trg)="s164.1"> Den längsta järnvägstunneln i Europa är tunneln under Engelska kanalen .
(src)="s169.2"> Mae ’ n cludo trenau cyflym Eurostarodan y môr rhwng Calais yn Ffrainc a Folkestone yn Lloegr , ac mae ’ n fwy na50km o hyd .
(trg)="s164.2"> Där körhöghastighetståget Eurostar under havet mellan Calais i Frankrike och Folkestone i England .
(trg)="s164.3"> Tunneln är över 5 mil lång .
(src)="s176.1"> Y bont uchaf yn y byd ( 245 metr o uchder ) yw Traphont Millau yn Ffrainc , a agorwyd ym mis Rhagfyr 2004 .
(trg)="s175.1"> Världens högsta bro ( 245 meter hög ) är Millauviadukten i Frankrike , som invigdes i december 2004 .
(src)="s177.1"> Dwy o ’ r pontydd hiraf yn Ewrop yw pont heolarheilffordd Oresund ( 16 km o hyd ) rhwng Denmarc a Sweden a phont heol Vasco da Gama ( mwy na 17km o hyd ) ar draws afon Tagus ym Mhortiwgal .
(trg)="s177.1"> Två av de längsta broarna i Europa är Öresundsbron ( väg- och järnvägsbro ) mellan Danmark och Sverige , som är 1,6 mil lång .
(trg)="s177.2"> Vasco da Gama-bron ( vägbro ) , som är byggd över floden Tajo i Portugalär över 1,7 mil lång .
(src)="s177.2"> Mae pont Vasco da Gama wedi eihenwi ar ôl arloeswr enwog , a gallwch chiddarllen amdano fe yn y bennod ‘ Taith drwyamser ’ .
(trg)="s177.3"> Vasco da Gama-bron är uppkallad efter en berömd upptäcktsresande som du kan läsa om i kapitlet ” En resa i tiden ” .
(src)="s185.2"> Caiff rhaioawyrennau gorau ’ r byd eu hadeiladu yn Ewrop – erenghraifft , yr Airbus .
(trg)="s188.1"> Många reser också runt i Europa med flyg , eftersom det ärett snabbt sätt att ta sig fram .
(src)="s185.3"> Mae gwahanol wledydd yn Ewrop ynadeiladu rhannau gwahanol o Airbus , ac yna mae tîmobeirianwyr yn rhoi ’ r awyren gyfan at ei gilydd .
(src)="s185.4"> Yrawyren teithwyr mwyaf yn y byd yw ’ r Airbus A380 , agynlluniwyd i gario hyd at 840 o deithwyr .
(trg)="s188.2"> Några av världens bästa flygplan är byggda i Europa , till exempel planet ” Airbus ” .Airbus olika delar görs i olika europeiska länder innan helaplanet monteras ihop av en grupp flygplansmontörer.Världens största passagerarplan är Airbus A380 som kanta upp till 840 passagerare . Det gjorde sin förstaprovflygning i april 2005 .
(src)="s189.1"> Cafodd yr awyren teithwyr cyflymaf erioed , y Concorde , eigynllunio gan dîm o beirianwyr Ffrengig a Phrydeinig .
(trg)="s194.1"> Det hittills snabbaste passagerarplanet , ” Concorde ” , konstruerades av en grupp franska och brittiska ingenjörer .
(src)="s189.2"> Roedd Concorde yn gallu hedfan ar gyflymder o 2,160 km yr awr – dwywaith cyflymder sain – a gallai groesi Cefnfor Iwerydd mewnllai na thair awr !
(trg)="s194.2"> Concorde komupp i 2 160 km / tim – dubbelt så fort som ljudet färdas – ochkunde flyga över Atlanten på mindre än tre timmar !
(src)="s189.3"> ( Mae ’ r mwyafrif o awyrennau ’ n cymryd rhywwyth awr ) .
(trg)="s194.3"> ( Med vanliga plan tar det åtta timmar ) .
(src)="s194.1"> Mae rocedi gofod , fel Ariane – prosiect ar y cyd rhwng sawlgwlad Ewropeaidd – yn gyflymach nag unrhyw awyren .
(trg)="s199.1"> Rymdraketer som Ariane är ännu snabbare än flygplan .
(trg)="s199.2"> Arianeär ett gemensamt projekt mellan flera europeiska länder.Ariane har inga passagerare ombord .
(src)="s194.2"> Nidpobl sy ’ n teithio yn roced Ariane ; mae ’ n cael ei defnyddioilansio lloerenni , y mae eu hangen ar gyfer rhwydweithiauteledu a ffonau symudol , er ymchwil wyddonol ac ati .
(trg)="s199.3"> Den används i stället för att skicka upp satelliter som till exempel behövs för TV- och mobiltelefonnät och forskning .
(src)="s194.3"> Erbynhyn , caiff y mwyafrif o loerenni ’ r byd eu lansio ganddefnyddio ’ r rocedi Ewropeaidd hyn .
(trg)="s199.4"> De flesta satelliter ivärlden skjuts upp med hjälp av europeiska Arianeraketer .
(src)="s196.1"> Mae llwyddiant Concorde , Airbus ac Ariane yn dangos beth sy ’ n gallu cael ei gyflawni pan fyddgwledydd Ewropeaidd yn gweithio gyda ’ i gilydd .
(trg)="s202.1"> Framgångarna med Concorde , Airbus och Ariane visar vad man kan uppnå när europeiska länderarbetar tillsammans .
(src)="s200.1"> Hinsawdd a natur
(trg)="s205.1"> Klimat och natur
(src)="s201.1"> Mae hinsawdd ‘ dymherus ’ gan y rhan fwyaf o Ewrop – heb fod yn rhy boethnac yn rhy oer .
(trg)="s206.1"> De flesta länder i Europa har ett ” tempererat ” klimat , som varken är förvarmt eller för kallt .
(src)="s201.2"> Y gogledd pell ac yn y mynyddoedd uchaf y mae ’ r lleoeddoeraf , lle gall tymheredd y nos yn ystod y gaeaf fod mor isel â – 40ºC .
(trg)="s206.2"> Det är kallast högst upp i norr och högt upp i bergendär det kan bli så kallt som – 40 ° C under vinternätterna .
(src)="s201.3"> Mae ’ rlleoedd cynhesaf yn y de pell a ’ r de-ddwyrain , lle gall tymheredd y dydd yn ystod yr haf fod mor uchelâ + 40ºC .
(trg)="s206.3"> Varmast är detlängst i söder och sydost där temperaturen kan stiga till + 40 ° C under sommardagarna .
(src)="s202.1"> Mae ’ r tywydd cynhesaf a sychaf yn digwydd yn yr haf ( yn fras , rhwng misoedd Mehefin a Medi ) a ’ rtywydd oeraf yn y gaeaf ( yn fras , rhwng misoedd Rhagfyr a Mawrth ) .
(src)="s202.2"> Fodd bynnag , mae tywydd Ewrop yn gyfnewidiol iawn , ac mewn llawer o leoedd gall lawio bron unrhyw adeg o ’ r flwyddyn .
(trg)="s207.1"> Vädret är varmast och torrast på sommaren ( juni – september ) och kallast på vintern ( december – mars ) .Men vädret i Europa är väldigt växlande och på många ställen kan det regna nästan när som helstunder året .
(src)="s203.1"> Ymdopi â ’ r tywydd
(trg)="s208.1"> När vintern kommer
(src)="s204.1"> Fel arfer , mae gan anifeiliaid gwyllt mewn rhanbarthau oer got ffwr trwchus i ’ w cadw ’ n gynnes , acefallai y bydd eu cotiau ’ n wyn i ’ w cuddliwio yn yr eira .
(trg)="s209.1"> I de kalla områdena har de vilda djuren tjock päls eller tjocka fjädrar som håller dem varma .
(src)="s204.2"> Mae rhai yn treulio ’ r gaeaf yn cysgu i arbedegni .
(trg)="s209.2"> Iblandblir pälsen vit för att de inte ska synas så bra i snön .
(src)="s204.3"> Yr enw ar hyn yw gaeafgysgu .
(trg)="s209.3"> Vissa djur sover hela vintern för att spara energi.Man säger att de går i ide .
(src)="s211.1"> … a ’ r dylluan eira wedi ’ u cuddliwio ’ n dda .
(trg)="s222.1"> © a mo u flerade .
(src)="s221.1"> … ac eirth brown Ewropeaidd yn byw yn y mynyddoedd , lle maen nhw ’ n treulio ’ r gaeaf yn cysgu .
(trg)="s236.1"> ... och den europeiska brunbjörnen lever i bergen där desover hela vintern .
(src)="s228.1"> Mae llawer o rywogaethau o adar yn byw trwy fwyta pryfed , creaduriaid dwr bach a bwyd arall mae ’ nanodd dod o hyd iddo ’ n hawdd yn ystod misoedd oer y gaeaf .
(trg)="s240.1"> Många fågelarter lever på insekter , små vattendjur eller annan mat som är svår att hitta under de kalla vintermånaderna .
(src)="s228.2"> Felly , maen nhw ’ n hedfan tua ’ r de yn yrhydref a ddim yn dychwelyd tan y gwanwyn .
(trg)="s240.2"> Därför flyger de söderut på hösten och kommer inte tillbaka förrän till våren .
(src)="s228.3"> Mae rhai ohonyn nhw ’ n teithio miloedd o gilometrau , ardraws Môr y Canoldir ac Anialwch y Sahara , i dreulio ’ r gaeaf yn Affrica .
(trg)="s240.3"> Vissa fåglar flyger hundratals mil , över Medelhavet och Saharaöknen för att tillbringa vintern i Afrika.Man säger att fåglarna migrerar .
(src)="s237.1"> … a hyd yn oed fflamingos yn dod i Ewrgwanwyn.op yn ystod y
(trg)="s253.1"> ... och till och med flamingor k
(src)="s238.1"> Mae gwennoliaid …
(trg)="s254.1"> © ommer till Eur opa på vår en .
(src)="s239.1"> Mwynhau ’ r gwanwyn a ’ r haf
(trg)="s256.1"> Vår och sommar
(src)="s240.1"> Pan ddaw ’ r gwanwyn i Ewrop ( rhwng Mawrth a Mai ) , mae ’ r tywydd yn cynhesu .
(trg)="s257.1"> När våren kommer till Europa ( mars – maj ) blir det varmare .
(src)="s240.2"> Mae eira a ’ r iâ yn toddi.Mae pysgod ifanc a larfae pryfed yn heidio yn y nentydd a ’ r pyllau .
(trg)="s257.2"> Snö och is smälter .
(trg)="s257.3"> Bäckar och dammar fyllsmed fiskyngel och insektslarver .
(src)="s240.3"> Mae adar mudol yn dod yn ôliadeiladu nythod a magu teuluoedd .
(trg)="s257.4"> Flyttfåglarna kommer tillbaka för att reda bon och kläcka ägg .
(src)="s240.4"> Mae blodau ’ n blaguro , a gwenyn yn cario paill o ’ r naillblanhigyn i ’ r llall .
(trg)="s257.5"> Blommorslår ut och bina transporterar pollen från den ena växten till den andra .
(src)="s249.1"> ydd mynyddig .
(trg)="s265.1"> © g s ängarna .
(src)="s255.1"> Mae ar anifeiliaid gwaed oer , fel ymlusgiad , angengolau ’ r haul i roi egni iddyn nhw hefyd .
(trg)="s269.1"> Kallblodiga djur som till exempel kräldjur behöverockså sol för att få energi .
(src)="s255.2"> Yn ystodyr haf , yn enwedig yn ne Ewrop , byddwch yn amlyn gweld madfallod yn torheulo yn yr haul ac ynclywed trydar ceiliogod rhedyn neu sicadâu .
(trg)="s269.2"> I Sydeuropa på sommaren kan man ofta se ödlor som solar sigoch höra gnisslet från gräshoppor och cikador .
(src)="s257.1"> © f iawn o dywydd cynnes
(trg)="s275.1"> ar varmt väder
(src)="s259.1"> Yr Hydref : amser newid
(trg)="s277.1"> Höstens växlingar is rb o
(src)="s260.1"> Yn hwyr yn yr haf ac yn yr hydref , mae ’ r dyddiau ’ nmynd yn fyrrach a ’ r nosweithiau ’ n oeri .
(trg)="s279.1"> I slutet av sommaren och på hösten blir dagarnakortare och nätterna svalare .
(src)="s260.2"> Mae llaweroffrwythau blasus yn aeddfedu yr adeg hon o ’ rflwyddyn , gan gadw ’ r ffermwyr yn brysur yn eucynhaeafu .
(trg)="s279.2"> Många goda fruktermognar den här tiden på året och jordbrukarna ärfullt upptagna med att plocka dem .
(src)="s260.3"> Mae cnau yn aeddfedu yn yr hydrefhefyd , a bydd gwiwerod yn eu casglu ac yn cadwpentyrrau ohonyn nhw ’ n barod am y gaeaf .
(trg)="s279.3"> Nötter mognarockså på hösten .
(trg)="s279.4"> De samlas in av ekorrarna som villha mat till vintern .
(src)="s263.1"> Mae cacwn yn hof f o ffrwyth hefyd !
(trg)="s285.1"> Getingar älskar också frukt !
(src)="s264.1"> Mae llawer o goed yn colli eu dail yn yr hydref amnad oes digon o heulwen mwyach i ’ r dail fod ynddefnyddiol .
(trg)="s287.1"> Många träd fäller sina löv på hösten , eftersom det inte finns tillräckligt med solsken som de kanutnyttja .
(src)="s264.2"> Yn raddol , maen nhw ’ n newid o wyrddi arlliwiau melyn , coch , aur a brown .
(trg)="s287.2"> De växlar gradvis från grönt till toner avgult , rött , guld och brunt .
(src)="s264.3"> Yna , maennhw ’ n cwympo , gan orchuddio ’ r ddaear â lliw.Mae ’ r dail ar lawr yn pydru , gan gyfoethogi ’ r pridda darparu bwyd i genhedloedd o blanhigion ynydyfodol .
(trg)="s287.3"> Sedan faller de och bildarett färggrant täcke på marken .
(trg)="s287.4"> De fallna löven förmultnar och ger näring till jorden och framtidaväxtlighet .
(src)="s270.1"> Mae gwiwerod yn cadw cnau am eu bwyd yn y gaeaf
(trg)="s295.1"> Ekorrar lagrar nötter för att ha mat till vint
(src)="s271.1"> Y cylch tymhorol blynyddol hwn , a ’ r newidiadau sy ’ n dodgydag ef , sy ’ n ffurfio cefn gwlad Ewrop , ac sy ’ n ei wneudyn brydferth ac yn amrywiol iawn .
(trg)="s296.1"> Tack vare årstidernas växlingar är det europeiska landskapetvackert och mångskiftande .