# cy/NA6304359/NA6304359.xml.gz
# et/NA6304359/NA6304359.xml.gz
(src)="s6.1"> Helo !
(trg)="s5.1"> Tere !
(src)="s6.2"> Croeso i Ewrop – ein cartref .
(trg)="s5.2"> Tere tulemast Euroopasse – meie ( ühisesse ) koju .
(src)="s7.1"> Mae ’ n le prydferth ac mae llawer yn digwydd yma.Faint ydych chi ’ n gwybod amdani ?
(trg)="s6.1"> See on kaunis paik , kus toimub palju huvitavat . Mida Sa Euroopa kohta tead ?
(src)="s8.1"> Dewch gyda ni a gadewch i ni archwilio Ewrop gyda ’ n gilydd !
(trg)="s7.1"> Tule meiega koos Euroopat avastama !
(src)="s8.2"> Bydd yn siwrne antur drwy amser a lle , a chewch chi wybod llawer o bethau diddorol .
(trg)="s7.2"> See on seiklusrikas reis läbi aja ja ruumi , kust Sa leiad paljuhuvitavat .
(src)="s9.1"> Wrth i ni fynd yn ein blaen , profwch eich hun i weld faint rydych chi wedi ’ i ddysgu.Ewch i ’ n gwefan europa.eu.int / europago / explore / a rhowch gynnig ar y cwis am bob pennod .
(trg)="s8.1"> Pärast reisi saad testida , kui palju oled juurde õppinud .
(trg)="s8.2"> Külasta veebilehteeuropa . eu . int/europago/explore/ja püüa vastata iga peatüki järel esitatud küsimustele .
(src)="s10.1"> Gallwch gael hwyl yn chwarae gemau a gweithgareddau hefyd ar wefan “ Europa Go ” europa.eu.int / europago / welcome.jsp
(trg)="s9.1"> Samuti võid veeta lõbusasti aega mängudega „ Europa Go “ veebileheleuropa . eu . int/europago/welcome . jsp .
(src)="s11.1"> Barod ?
(trg)="s10.1"> Valmis ? Start !
(src)="s15.1"> Beth sydd yn y llyfr hwn ?
(trg)="s13.1"> Millest raamatus kirjutatakse ?
(src)="s16.1"> Tudalen
(trg)="s14.1"> Lehekülg
(src)="s17.1"> Cyfandir i ’ w ddarganfod
(trg)="s15.1"> Avastamist ootav maailmajagu
(src)="s19.1"> Teithio o gwmpas
(trg)="s17.1"> Ühest paigast teise
(src)="s21.1"> Hinsawdd a natur
(trg)="s19.1"> Kliima ja loodus
(src)="s23.1"> Ffermio
(trg)="s21.1"> Põllumajandus
(src)="s27.1"> Taith drwy amser
(trg)="s25.1"> Läbi ajaloo
(src)="s29.1"> Pedwar deg o wynebau enwog , A i Z
(trg)="s27.1"> 40 kuulsat nime
(src)="s31.1"> Ieithoedd Ewrop
(trg)="s29.1"> Euroopa keeled
(src)="s33.1"> Teulu o bobloedd
(trg)="s31.1"> Üks rahvastepere
(src)="s35.1"> Dod â ’ r teulu ynghyd : hanes yr Undeb Ewropeaidd
(trg)="s33.1"> Ühine pere : Euroopa Liidu ajaloo lühikokkuvõte
(src)="s37.1"> Beth mae ’ r UE yn ei wneud
(trg)="s35.1"> Millega Euroopa Liit tegeleb
(src)="s39.1"> Yr Undeb Ewropeaidd a ’ i gymdogion
(trg)="s37.1"> Euroopa Liit ja selle lähiümbrus
(src)="s41.1"> Sut mae ’ r UE yn gwneud penderfyniadau
(trg)="s39.1"> Otsuste tegemine Euroopa Liidus
(src)="s49.1"> Mae Ewrop yn un o saith cyfandir y byd .
(trg)="s46.1"> Euroopa on üks kuuest maailmajaost .
(src)="s49.2"> Affrica , America , Antarctica , Asia , Awstralia ac Ynysoedd y De yw ’ r lleill .
(trg)="s46.2"> Ülejäänud on Aafrika , Ameerika , Antarktika , Aasia ning Austraalia .
(src)="s50.1"> Mae Ewrop yn ymestyn yr holl ffordd o ’ r Arctig yn y gogledd i Fôr y Canoldir yn y de , ac o Gefnfor Iwerydd yn y gorllewin i Asia yn y dwyrain .
(src)="s50.2"> Mae ganddi hi lawer o afonydd , llynnoedd a chadwyni o fynyddoedd .
(trg)="s47.1"> Euroopa ulatub Arktikast põhjas kuni Vahemereni lõunas , Atlandi ookeanist läänes kuni Aasiani idas . Siin on palju jõgesid , järvi ja mägesid .
(src)="s50.3"> Mae ’ r map ( tudalen 4 ) yn rhoi enwau rhai o ’ r rhai mwyaf i chi .
(trg)="s47.2"> Kaardil ( lk 4 ) on nimetatud mõned suuremad neist .
(src)="s51.1"> Y mynydd uchaf yn Ewrop yw Mynydd Elbrus , ym mynyddoedd y Cawcasws , ar y ffin rhwng Rwsiaa Georgia .
(src)="s51.2"> Mae ei gopa uchaf yn cyrraedd5,642metr uwchlaw lefel y môr .
(trg)="s48.1"> Euroopa kõrgeim mägi on Elbrus , mis asub Kaukasuse mäestikus Venemaa ja Gruusia piiril . Selle kõrgeim tipp on 5642 meetrit merepinnastkõrgemal .
(src)="s60.1"> ynydd uchaf yn Ewr
(trg)="s58.1"> Euroopa kõrgeim mägi Elbrus .
(src)="s62.1"> Mae Llyn Genefa yn yr Alpau hefyd – y llyn dwr croyw
(trg)="s60.1"> Alpides asub ka Genfi järv , mis on Lääne-Euroopa suurimmageveejärv .
(src)="s63.1"> ˇ mwyaf yng ngorllewin Ewrop .
(src)="s63.2"> Mae ’ n gorwedd rhwng Ffrainc a ’ r Swistir , yn cyrraedd dyfnder o 310 metr ac yn cynnwys tua 89 triliwn litr o ddwr .
(trg)="s60.2"> Järv asub Prantsusmaa ja Šveitsi piiril , sellesuurim sügavus on 310 meetrit ning järves sisalduva veehulk on ligikaudu 89 triljonit liitrit .
(src)="s71.1"> Y llyn mwyaf yng nghanolbarth Ewrop yw Balaton , yn Hwngari .
(trg)="s69.1"> Kesk-Euroopa suurim järv on Ungaris asuv Balaton .
(src)="s71.2"> Mae ’ n 77 cilomedr ( km ) o hyd ac yn
(trg)="s69.2"> Selle pikkus on 77 kilomeetrit ( km ) ja pindala ligikaudu
(src)="s74.1"> Mae gan Ogledd Ewrop lynnoedd hyd yn oed yn fwy , gan gynnwys Saimaa yn y Ffindir ( 1,147 km2 ) a Värnernyn Sweden ( mwy na 5,500 km2 ) .
(trg)="s76.1"> ) ja Vänern Rootsis ( üle 5500km
(src)="s85.1"> M ddoedd Kolen y n y d
(trg)="s85.1"> Euroopa maailmajagu
(src)="s98.1"> MÔR YGOGLEDD
(trg)="s94.1"> Daugava jõgi ne meri a Ce n tr
(src)="s102.1"> Afon Elb
(trg)="s97.1"> Elbe ła jõgi i jõgi
(src)="s105.1"> Afon Dnepr n
(trg)="s99.1"> Dnepri jõgi
(src)="s108.1"> Afon Donwy
(trg)="s102.1"> Doonau jõgi
(src)="s140.1"> Mae afonydd mawr eraill yn cynnwys y Rhein ( tua 1,320 km o hyd ) , yr Elbe ( tua 1,170km ) a ’ r Loire ( mwy na 1,000 km ) .
(trg)="s129.1"> Teised suuremad jõed on Rein ( umbes 1320 km ) , Elbe ( umbes 1170 km ) ja Loire ( üle 1000 km ) .
(src)="s140.2"> Allwch chi ddod o hyd iddyn nhw ar y map ?
(trg)="s129.2"> Leidsid need kaardilt ?
(src)="s142.1"> Mae Dyf an PV fryn Loir e yn bwysig am ei g
(trg)="s135.1"> Loire’i oru kaunid lossid .
(src)="s144.1"> Mae afonydd mawr yn ddefnyddiol iawnigludo pethau .
(src)="s144.2"> Mae pob math o nwyddauyn cael eu rhoi ar gychod sy ’ n eu cludoifyny ac i lawr yr afonydd , rhwngporthladdoedd arfordirol Ewropadinasoedd ymhell o ’ r arfordir .
(trg)="s137.1"> Suured jõed on kasulikud kaupade veoks . Erinevad kaubad laaditakse pargastele ja veetakse jõge mööda alla- ja ülesvoolu Euroopa meresadamate ja sisemaal asuvate linnade vahel .
(src)="s158.1"> Oeddech chi ’ n gwybod bod rheilffyrdd wedi caeleu dyfeisio yn Ewrop ?
(trg)="s151.1"> Kas teadsid , et raudtee leiutati Euroopas ?
(src)="s158.2"> Cyflwynodd George Stephenson y trên cyntaf i deithwyr ym 1825 .
(trg)="s151.2"> George Stephenson esitles esimest reisirongi1825 . aastal .
(src)="s158.3"> Yr enw arno oedd ‘ y Roced ’ a chyrhaeddoddgyflymder o 25 cilomedr yr awr ( km / h ) – aoedd yn gyflym iawn yn y dyddiau hynny .
(trg)="s151.3"> Tema kuulsaima veduri nimi oli Rakett ( inglise keeles Rocket ) ning see sõitiskiirusega enam kui 40 kilomeetrit tunnis(km/h ) , mis oli sel ajal tõeliselt suur kiirus .
(src)="s167.1"> Erbyn hyn , mae trenau trydan cyflym Ewrop yn wahanol iawn i ’ r injanau stêm cyntaf hynny .
(trg)="s160.1"> Euroopa tänased ülikiired elektrirongid on nendest esimestest auruveduritest väga erinevad .
(src)="s167.2"> Maen nhw ’ ngyfforddus iawn ac yn teithio ar gyflymder hyd at 330 km yr awr ar gledrau a gafodd eu hadeiladu ’ narbennig .
(trg)="s160.2"> Need onväga mugavad ja nende kiirus spetsiaalselt ehitatud raudteedel kuni 330 km/h .
(src)="s167.3"> Mae mwy o gledrau ’ n cael eu hadeiladu drwy ’ r amser , i ganiatáu i bobl deithio mor gyflym agybo modd rhwng dinasoedd mawr Ewrop .
(trg)="s160.3"> Raudteid ehitataksepidevalt juurde , et inimesed saaksid reisida Euroopa suuremate linnade vahel võimalikult kiiresti .
(src)="s168.1"> Weithiau , mae ’ n rhaid i ffyrdd a rheilffyrdd groesi cadwyni o fynyddoedd , afonydd llydan neu hyd yn oedy môr .
(trg)="s161.1"> Mõnikord peavad raudteed läbima mägesid , ületama laiu jõgesid või isegi meresid .
(src)="s168.2"> Felly mae peirianwyr wedi adeiladu rhai pontydd a thwneli hir iawn .
(trg)="s161.2"> Seetõttu on insenerid ehitanud mõned eriti pikad sillad ja tunnelid .
(src)="s168.3"> Y twnnel ffordd hiraf yn Ewrop yw twnnel Laerdal yn Norwy , rhwng Bergen ac Oslo .
(trg)="s161.3"> Euroopa kõige pikem tunnel on Lærdali tunnel Norras , Bergeni ja Oslo vahel .
(src)="s168.4"> Mae ’ n fwy na 24 cilomedr ( km ) o hyd ac fegafodd ei agor ym mis Tachwedd 2000 .
(trg)="s161.4"> Selle pikkus on üle 24 kilomeetri ja see avati 2000. aasta novembris .
(src)="s169.1"> Y twnnel rheilffordd hiraf yn Ewrop yw Twnnely Sianel .
(src)="s169.2"> Mae ’ n cludo trenau cyflym Eurostarodan y môr rhwng Calais yn Ffrainc a Folkestone yn Lloegr , ac mae ’ n fwy na50km o hyd .
(trg)="s162.1"> Euroopa pikim raudteetunnel on Kanalitunnel . Seda mööda liiguvad Eurostari kiirrongid mereall Calais ’ ( Prantsusmaa ) ja Folkestone’i(Inglismaa ) vahel , tunneli pikkus on üle 50 kilomeetri .
(src)="s176.1"> Y bont uchaf yn y byd ( 245 metr o uchder ) yw Traphont Millau yn Ffrainc , a agorwyd ym mis Rhagfyr 2004 .
(trg)="s173.1"> Maailma kõrgeim sild ( 245 meetrit kõrge ) on Prantsusmaal asuv Millau viadukt , mis avati 2004. aasta detsembris .
(src)="s177.1"> Dwy o ’ r pontydd hiraf yn Ewrop yw pont heolarheilffordd Oresund ( 16 km o hyd ) rhwng Denmarc a Sweden a phont heol Vasco da Gama ( mwy na 17km o hyd ) ar draws afon Tagus ym Mhortiwgal .
(trg)="s175.1"> Kaks Euroopa pikimat silda on Sundi maantee- jaraudteesild ( 16 km ) Taani ja Rootsi vahel ning Vascoda Gama nimeline maanteesild ( üle 17 km ) üle Tejo jõe Portugalis .
(src)="s177.2"> Mae pont Vasco da Gama wedi eihenwi ar ôl arloeswr enwog , a gallwch chiddarllen amdano fe yn y bennod ‘ Taith drwyamser ’ .
(trg)="s175.2"> Sild on saanud oma nime kuulsa maadeavastaja Vasco da Gama järgi , kellestvõid lugeda peatükis „ Läbi ajaloo “ .
(src)="s184.1"> Pont uchaf y byd – Traphont Millau ( Ffr
(trg)="s183.1"> Maailma kõrgeim sild – Millau viadukt ( Pr is rb
(src)="s185.1"> Mae pobl yn teithio o gwmpas Ewrop mewn awyrennauhefyd , am fod teithio drwy ’ r awyr yn gyflym .
(trg)="s184.1"> Euroopas reisitakse ka lennukiga , sest õhureisid onaegasäästvad .
(src)="s185.2"> Caiff rhaioawyrennau gorau ’ r byd eu hadeiladu yn Ewrop – erenghraifft , yr Airbus .
(trg)="s184.2"> Mõned maailma parimad lennukid , näiteks Airbus , on ehitatud Euroopas .
(src)="s185.3"> Mae gwahanol wledydd yn Ewrop ynadeiladu rhannau gwahanol o Airbus , ac yna mae tîmobeirianwyr yn rhoi ’ r awyren gyfan at ei gilydd .
(trg)="s184.3"> Airbusi erinevad osad toodetakse erinevates Euroopa riikides , seejärel panevadinsenerid nendest lennuki kokku .
(src)="s185.4"> Yrawyren teithwyr mwyaf yn y byd yw ’ r Airbus A380 , agynlluniwyd i gario hyd at 840 o deithwyr .
(trg)="s184.4"> Maailma suurim reisilennuk on Airbus A380 , mis võib pardale võtta 840reisijat .
(src)="s185.5"> Hedfanoddgyntaf ym mis Ebrill 2005 .
(trg)="s184.5"> Selle esimene lend toimus 2005. aasta aprillis .
(src)="s187.1"> Awyren teithwyr mwy
(trg)="s189.1"> Maailma suurim r n a
(src)="s189.1"> Cafodd yr awyren teithwyr cyflymaf erioed , y Concorde , eigynllunio gan dîm o beirianwyr Ffrengig a Phrydeinig .
(trg)="s192.1"> Maailma kiireim reisilennuk , Concorde , valmis Prantsusmaa ja Inglismaa inseneride koostöös .
(src)="s189.2"> Roedd Concorde yn gallu hedfan ar gyflymder o 2,160 km yr awr – dwywaith cyflymder sain – a gallai groesi Cefnfor Iwerydd mewnllai na thair awr !
(trg)="s192.2"> Concorde võis lennata kiirusega2160 km/h – kaks korda helist kiiremini – ning ületas Atlandiookeani vähem kui kolme tunniga !
(src)="s189.3"> ( Mae ’ r mwyafrif o awyrennau ’ n cymryd rhywwyth awr ) .
(trg)="s192.3"> ( Enamik lennukeid läbib selle vahemaa kaheksa tunniga . )
(src)="s194.1"> Mae rocedi gofod , fel Ariane – prosiect ar y cyd rhwng sawlgwlad Ewropeaidd – yn gyflymach nag unrhyw awyren .
(trg)="s197.1"> Igasugustest lennukitest veelgi kiiremad on kosmoseraketid , näiteks Ariane , mis on mitmete Euroopa riikide ühisprojekt .
(src)="s194.2"> Nidpobl sy ’ n teithio yn roced Ariane ; mae ’ n cael ei defnyddioilansio lloerenni , y mae eu hangen ar gyfer rhwydweithiauteledu a ffonau symudol , er ymchwil wyddonol ac ati .
(src)="s194.3"> Erbynhyn , caiff y mwyafrif o loerenni ’ r byd eu lansio ganddefnyddio ’ r rocedi Ewropeaidd hyn .
(trg)="s197.2"> Ariane ei ole ette nähtud reisimiseks , sellega lennutatakse orbiidile satelliite , mis on vajalikud telesaadete edastamiseksja mobiilside tagamiseks , teaduslike uurimistööde jms jaoks . Enamik maailma satelliite on kosmosesse lennutatud nende Euroopa rakettidega .
(src)="s196.1"> Mae llwyddiant Concorde , Airbus ac Ariane yn dangos beth sy ’ n gallu cael ei gyflawni pan fyddgwledydd Ewropeaidd yn gweithio gyda ’ i gilydd .
(trg)="s199.1"> Concorde’i , Airbusi ja Ariane edu näitab , kuhu võib jõuda , kui erinevad Euroopa riigid töötavadüheskoos .
(src)="s200.1"> Hinsawdd a natur
(trg)="s202.1"> Kliima ja loodus
(src)="s202.1"> Mae ’ r tywydd cynhesaf a sychaf yn digwydd yn yr haf ( yn fras , rhwng misoedd Mehefin a Medi ) a ’ rtywydd oeraf yn y gaeaf ( yn fras , rhwng misoedd Rhagfyr a Mawrth ) .
(trg)="s204.1"> Kõige soojem ja kuivem on ilm suvel ( umbes juunist kuni septembrini ) , kõige külmem ja vihmasemaga talvel ( umbes detsembrist kuni märtsini ) .
(src)="s202.2"> Fodd bynnag , mae tywydd Ewrop yn gyfnewidiol iawn , ac mewn llawer o leoedd gall lawio bron unrhyw adeg o ’ r flwyddyn .
(trg)="s204.2"> Igatahes on Euroopa ilm väga muutlik , mitmes kohasvõib vihma sadada peaaegu aastaringselt .
(src)="s203.1"> Ymdopi â ’ r tywydd
(trg)="s205.1"> Talvega toimetulek
(src)="s204.1"> Fel arfer , mae gan anifeiliaid gwyllt mewn rhanbarthau oer got ffwr trwchus i ’ w cadw ’ n gynnes , acefallai y bydd eu cotiau ’ n wyn i ’ w cuddliwio yn yr eira .
(trg)="s206.1"> Külmade piirkondade metsloomadel on tavaliselt tihe karvkate ja lindudel tihe sulestik , mis hoiabneid soojas ja võib olla valge , muutes nad lumel raskesti jälgitavaks .
(src)="s204.2"> Mae rhai yn treulio ’ r gaeaf yn cysgu i arbedegni .
(trg)="s206.2"> Mõned loomad hoiavad energiatkokku ja magavad .
(src)="s204.3"> Yr enw ar hyn yw gaeafgysgu .
(trg)="s206.3"> Seda nimetatakse talveuneks .
(src)="s211.1"> … a ’ r dylluan eira wedi ’ u cuddliwio ’ n dda .
(trg)="s219.1"> … ja lumekakk on hästi varjatud .
(src)="s221.1"> … ac eirth brown Ewropeaidd yn byw yn y mynyddoedd , lle maen nhw ’ n treulio ’ r gaeaf yn cysgu .
(trg)="s233.1"> … ja Euroopa pruunkaru elavad mägedes , talve veedavadnad talveunes .
(src)="s228.1"> Mae llawer o rywogaethau o adar yn byw trwy fwyta pryfed , creaduriaid dwr bach a bwyd arall mae ’ nanodd dod o hyd iddo ’ n hawdd yn ystod misoedd oer y gaeaf .
(trg)="s237.1"> Mitmed linnuliigid toituvad putukatest , väikestest veeloomadest või muust toidust , mida külmadeltalvekuudel on raske leida .
(src)="s228.2"> Felly , maen nhw ’ n hedfan tua ’ r de yn yrhydref a ddim yn dychwelyd tan y gwanwyn .
(trg)="s237.2"> Seepärast lendavad nad sügisel lõunasse ega tule tagasi enne kevadet .
(src)="s228.3"> Mae rhai ohonyn nhw ’ n teithio miloedd o gilometrau , ardraws Môr y Canoldir ac Anialwch y Sahara , i dreulio ’ r gaeaf yn Affrica .
(trg)="s237.3"> Mõned linnud rändavad tuhandeid kilomeetreid üle Vahemere ja Sahara kõrbe ning veedavad talve Aafrikas .
(src)="s228.4"> Yr enw ar y teithio tymhorol hwnyw mudo .
(trg)="s237.4"> Selline hooajaline lendamine ühest paigast teise on ränne .
(src)="s237.1"> … a hyd yn oed fflamingos yn dod i Ewrgwanwyn.op yn ystod y
(trg)="s248.1"> … ja isegi flamingod .
(src)="s239.1"> Mwynhau ’ r gwanwyn a ’ r haf
(trg)="s252.1"> Rõõm kevadest ja suvest
(src)="s240.1"> Pan ddaw ’ r gwanwyn i Ewrop ( rhwng Mawrth a Mai ) , mae ’ r tywydd yn cynhesu .
(trg)="s253.1"> Kevadel ( märtsist kuni maini ) muutuvad ilmad Euroopas soojemaks .
(src)="s240.2"> Mae eira a ’ r iâ yn toddi.Mae pysgod ifanc a larfae pryfed yn heidio yn y nentydd a ’ r pyllau .
(trg)="s253.2"> Lumi ja jää sulavad .
(trg)="s253.3"> Ojad ja tiigidkihisevad kalamaimudest ja putukavastsetest .
(src)="s240.3"> Mae adar mudol yn dod yn ôliadeiladu nythod a magu teuluoedd .
(trg)="s253.4"> Rändlinnud saabuvad tagasi , et ehitada pesa ja kasvatadapoegi .
(src)="s240.4"> Mae blodau ’ n blaguro , a gwenyn yn cario paill o ’ r naillblanhigyn i ’ r llall .
(trg)="s253.5"> Lilled puhkevad õide ja mesilased kannavad õietolmu ühelt taimelt teisele .
(src)="s249.1"> ydd mynyddig .
(trg)="s262.1"> Mägikarjamaal on suv
(src)="s255.1"> Mae ar anifeiliaid gwaed oer , fel ymlusgiad , angengolau ’ r haul i roi egni iddyn nhw hefyd .
(trg)="s265.1"> Kõigusoojased loomad , näiteks roomajad , vajavad samuti energia saamiseks päikest .
(src)="s255.2"> Yn ystodyr haf , yn enwedig yn ne Ewrop , byddwch yn amlyn gweld madfallod yn torheulo yn yr haul ac ynclywed trydar ceiliogod rhedyn neu sicadâu .
(trg)="s265.2"> Eriti Lõuna-Euroopas võib suvel sageli näha sisalikke , kes soojendavad end päikesepaistel , ja kuulda rohutirtsude ja tsikaadide siristamist .
(src)="s258.1"> Mae madfallod yn hof
(trg)="s270.1"> Sisalikele meeldib soe ilm .
(src)="s259.1"> Yr Hydref : amser newid
(trg)="s271.1"> Sügis – muutuste aeg is
(src)="s260.1"> Yn hwyr yn yr haf ac yn yr hydref , mae ’ r dyddiau ’ nmynd yn fyrrach a ’ r nosweithiau ’ n oeri .
(trg)="s272.1"> Hilissuvel ja sügisel muutuvad päevad lühemaks jaööd külmemaks .
(src)="s260.2"> Mae llaweroffrwythau blasus yn aeddfedu yr adeg hon o ’ rflwyddyn , gan gadw ’ r ffermwyr yn brysur yn eucynhaeafu .
(trg)="s272.2"> Sel aastaajal valmivad mitmedmaitsvad viljad ja talupidajatel on kiire nende koristamisega .
(src)="s260.3"> Mae cnau yn aeddfedu yn yr hydrefhefyd , a bydd gwiwerod yn eu casglu ac yn cadwpentyrrau ohonyn nhw ’ n barod am y gaeaf .
(trg)="s272.3"> Sügisel valmivad ka pähklid – oravadvaruvad neid hulgaliselt talveks .
(src)="s264.1"> Mae llawer o goed yn colli eu dail yn yr hydref amnad oes digon o heulwen mwyach i ’ r dail fod ynddefnyddiol .
(trg)="s281.1"> Mitmed puud langetavad sügisel lehti , sest vähesepäikesepaistega ei ole neist enam kasu .
(src)="s264.2"> Yn raddol , maen nhw ’ n newid o wyrddi arlliwiau melyn , coch , aur a brown .
(trg)="s281.2"> Lehtederoheline värv muutub tasapisi erineva varjundigakollaseks , punaseks , kuldseks ja pruuniks .
(src)="s264.3"> Yna , maennhw ’ n cwympo , gan orchuddio ’ r ddaear â lliw.Mae ’ r dail ar lawr yn pydru , gan gyfoethogi ’ r pridda darparu bwyd i genhedloedd o blanhigion ynydyfodol .
(trg)="s281.3"> Seejärellangevad lehed maha ja katavad maa kirju vaibaga . Langenud lehed kõdunevad , rikastades pinnastuute taimede jaoks vajalike toitainetega .
(src)="s271.1"> Y cylch tymhorol blynyddol hwn , a ’ r newidiadau sy ’ n dodgydag ef , sy ’ n ffurfio cefn gwlad Ewrop , ac sy ’ n ei wneudyn brydferth ac yn amrywiol iawn .
(trg)="s290.1"> Looduse ringkäik ja aastaaegade vaheldumine muudavad Euroopa maakohad kauniks ja vaheldusrikkaks .