# ca/BD8308127/BD8308127.xml.gz
# et/BD8308127/BD8308127.xml.gz

(src)="s16.1"> – el Parlament Europeu és l ‘ única assemblea democràtica multinacional del món ? – el Parlament Europeu , a proposta de la Comissió Europea , aprova la legislació europea , juntamentamb el Consell de la Unió Europea ? – el Parlament Europeu representa els ciutadans europeus i defensa els seus interessos ? – el Parlament Europeu té la seva seu a Estrasburg , però treballa a tres llocs diferents : Brussel · les , Luxemburg i Estrasburg ? – el Parlament Europeu treballa en totes les llengües oficials de la Unió Europea , és a dir en 23 idiomesi amb tres alfabets ?
(trg)="s16.1"> – Euroopa Parlament on maailma ainus paljurahvuseline esinduskogu . – Euroopa Komisjoni ettepanekul võtab Euroopa Parlament koos Euroopa Liidu Nõukoguga vastu Euroopa õigusaktid . – Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke ja kaitseb nende huve . – Euroopa Parlamendi ametlik asukoht on Strasbourgis , kuid ta töötab kolmes kohas , nimelt Brüsselis , Luxembourgis ja Strasbourgis . – Euroopa Parlament töötab kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes , st tal on 23 töökeelt ja ta kasutabkolme tähestikku .
(src)="s29.1"> Eleccionseuropees : i doncs ?
(trg)="s28.1"> Euroopavalimised : ja mis siis ?
(src)="s32.1"> 4 de juny : Països Baixos Regne Unit
(trg)="s31.1"> 4 juuni : Madalmaad 25Ühendkuningriik 72
(src)="s35.1"> 5 de juny : Irlanda
(trg)="s34.1"> 5 juuni : Iirimaa
(src)="s37.1"> 6 – 7 de juny : Itàlia
(trg)="s36.1"> 6–7 juuni : Itaalia
(src)="s40.1"> 7 de juny : Bèlgica Bulgària * Dinamarca Alemanya Estònia Grècia Espanya França Lituània
(trg)="s41.1"> 7 juuni : Belgia Bulgaaria* Taani Saksamaa Eesti Kreeka Hispaania Prantsusmaa Leedu
(src)="s44.1"> * La data de les eleccions no ha estat encara conrmada al moment d ‘ imprimir aquest fulletó .
(trg)="s44.1"> *Valimiste kuupäev ei olnud voldiku trükkimineku ajaks kinnitatud .
(src)="s49.1"> podria ser de cap altra manera .
(trg)="s49.1"> tegemisel .
(src)="s49.2"> A més , tot es fa en 23 idiomes .
(trg)="s49.2"> Ja just sinule peavad saadikud aru andma .
(src)="s50.1"> Al capdavall , sens dubte , qui determina les opcions i les majories polítiques que es duran a terme és la persona a qui els votants han elegit per a fer la feina .
(trg)="s51.1"> Selle demokraatliku poliitika tulemuse määrad tegelikult sina , otsustades , kes sind parlamendis esindab .
(src)="s51.1"> les majories , mentre que les minories han de treballar per a aconseguir el que puguin .
(trg)="s52.1"> on võitjad ja kaotajad : enamus jääb peale ja vähemus peab mõtlema , kuidas tulevikus enamust oma seisukohtades veenda .
(src)="s51.2"> És el que passa habitualment en el debat democràtic .
(trg)="s52.2"> Teiste sõnadega , parlamendis aetakse tavapärast demokraatlikku poliitikat , mis mõnikord paistab toimivat hästi ja mõnikord mitte eriti .
(src)="s52.1"> adonat que duu l ’ etiqueta de consum energètic ?
(trg)="s53.1"> Euroopa Parlamendis vastu võetud määrusele .
(src)="s52.2"> Conseqüència de la tasca del Parlament Europeu .
(trg)="s53.2"> Kui oled pidanud kogema , kuidas lennufirma müüs sinu lennu üle või tühistas selle , siis tea , et sul on õigus kompensatsioonile .
(src)="s52.3"> Ha estat víctima d ’ una sobrereserva aèria o d ’ una cancel · lació de vol ?
(trg)="s53.3"> Taas on selle taga Euroopa Parlamendis vastu võetud õigusaktid .
(src)="s52.4"> S ’ ha fixat que té dret a una indemnització ?
(trg)="s54.1"> Kui sina ei otsusta , siis teeb seda keegi teine !
(src)="s53.1"> persones preparades per a defensar i protegir els interessos de l ’ electorat .
(trg)="s56.1"> oma olemuselt väga lihtne organisatsioon , Euroopa Parlament .
(src)="s53.2"> En època d ’ eleccions , l ’ Eurocambra és una capsa buida que els electors poden omplir amb els diputats al Parlament Europeu en els quals dipositen la seva confiança .
(trg)="s56.2"> Just siin töötavad inimesed , kes peavad esindama valijate huve , millised need ka poleks .
(trg)="s56.3"> Nad kas nõustuvad ettepanekutega , mida see tohutu masinavärk toodab , muudavad neid või lükkavad tagasi .
(src)="s53.3"> Si vostè no hi envia la persona en la qual creu , recordi que hi haurà d ’ altres que sí que ho faran i que decidiran per vostè .
(trg)="s56.4"> Parlament on uks otse süsteemi keskpunkti ja annab sulle võimaluse otsustes kaasa rääkida .
(src)="s54.1"> Es tracta de quines lleis vol pera vostè i per a la seva família .
(trg)="s57.1"> Võib-olla kahtled siiski , kas tasub ikka hääletada ?
(src)="s55.1"> Grans qüestions , efectes locals
(trg)="s58.1"> Tähtsad otsused ja kohalik mõju
(src)="s56.1"> El Parlament Europeu representa el món real , el posa a vostè al capdavant i li concedeix part de l ’ acció .
(trg)="s59.1"> Küsimus on selles , milliseid seadusi tahame endale ja oma lähedastele
(src)="s56.3"> I davant la presa de decisions el principal grup de pressió és vostè , el votant .
(trg)="s60.1"> Midagi toimub – ära maga maha
(src)="s56.4"> No oblidi que els diputats al Parlament Europeu , abans que res , han de retre comptes als qui els voten , a vostè .
(trg)="s61.1"> Küsi siis endalt , kas sind huvitab , mida poliitikud otsustavad teha seoses majanduse stabiilsuse , sotsiaalkaitse , toidu ja vee , sõidukite ohutuse , sisserände ja muude oluliste küsimustega ?
(src)="s58.1"> Però no ho oblidi : en el nucli del sistema es troba un òrgan que , bàsicament , és molt senzill .
(trg)="s63.1"> Parlament mõjutab sind .
(trg)="s63.2"> Ta võtab vastu otsuseid , millest paljuski sõltub kõigi eurooplaste tulevik .
(src)="s58.2"> És el lloc on s ’ asseuen aquelles persones que han estat designades pels electors europeus , persones que comparteixen les opinions dels electors i que hi són per a defensar els seus interessos : acceptar , modificar o rebutjar les propostes .
(trg)="s63.3"> Need otsused ei sünni tühjalt kohalt , neid teevad inimesed , kes on valmis kaitsma oma seisukohti ja valijate huve ning keda sina oled parlamenti tööle saatnud .
(src)="s58.3"> El Parlament és la via d ’ entrada i la manera d ’ arribar al nucli del sistema , la forma de controlar-ho .
(trg)="s63.4"> Ilma saadikuteta on parlament pelgalt tühi vorm , kuid valijad võivad selle täita inimestega , kes esindavad nende soove .
(trg)="s63.5"> Kui sina
(src)="s60.1"> Si vostè no decideix , ho faran altres
(trg)="s65.1"> Tähtsad otsusedja kohalik mõju
(src)="s65.1"> Amb tot , és possible que encara es pregunti si val la pena votar .
(trg)="s69.1"> Võib-olla on need pisiasjad , kuid neist sõltub igapäevaelus palju ja pealegi on sellised küsimused tihti ainult parlamendi tegevuse jäämäe tipp .
(src)="s65.2"> Només ha de fer-se una pregunta .
(trg)="s69.2"> Suured probleemid , mis meie ees seisavad ja mida suudame lahendada ainult Euroopa või maailma tasandil , on parlamendi töö põhisisu .
(src)="s65.3"> Li importa el que decideixin els diputats sobre l ’ escalfament del planeta , la globalització , l ’ estabilitat econòmica , els productes alimentaris i l ’ aigua , les joguines dels seus fills , la seguretat dels vehicles , la immigració , la protecció social , l ’ amenaça terrorista … ? … ?
(trg)="s69.3"> Kliimasoojenemine , energiavarud , välja- ja sisserände mõju , majanduse globaliseerumine , finantsstabiilsus või selle puudumine , terrorismioht , konkurentsivõime , meie elu sotsiaalne korraldus , kultuuri- , kunsti- ja keelepärandi hoidmine on teemad , millega parlamendil tuleb tegeleda ja kus parlament peab olema suunanäitaja .
(src)="s67.2"> El Parlament Europeu l ’ afecta .
(trg)="s71.2"> Kui oled kordki sattunud Strasbourgi või Brüsselisse ajal , mil seal koguneb Euroopa Parlamendi täiskogu , siis tead seda isegi .
(src)="s67.3"> Pren decisions que l ’ afecten directament i que són molt importants per al seu futur .
(trg)="s71.3"> Tänavatel liiguvad välisriikide riigipeade ja Euroopa Liidu valitsusjuhtide korteežid ; liikmesriikide ministrid kogunevad arutama päevakajalisi probleeme ; suurärimehed , akadeemikud ja ametnikud ajavad asju ekspertide , aktivistide , ametiühingutegelaste , ajakirjanike , suhtekorraldajate ja lobistidega .
(src)="s67.4"> Aquestes decisions , doncs , no cauen del cel , sinó que són el resultat del treball de les persones que vostè ha elegit com a representants :
(trg)="s71.4"> Kirglikud idealistid võistlevad skeptikutega .
(trg)="s71.5"> Kogenud tegijad jälgivad iseteadlike noorte pürgimisi .
(src)="s69.1"> Eleccions europees : i doncs ?
(trg)="s73.1"> Euroopa Parlament : tõsine tegija
(src)="s70.1"> Molts europeus encara no estan familiaritzats amb el seu parlament i no tenen clar com pot afectar-los la composició del nou Parlament Europeu .
(trg)="s74.1"> Poliitikud pole neis küsimustes alati ühel meelel , eriarvamused on tihti teravad ja vaidlused kirglikud .
(src)="s70.2"> Sent curiositat ?
(trg)="s74.2"> Mida arvad neist asjust sina ?
(src)="s70.3"> Si és així , continuï llegint .
(trg)="s74.3"> Keda soovid sina näha otsustamise juures ?
(src)="s71.1"> El quid de la qüestió , probablement .
(trg)="s75.1"> Kui sina ei otsusta , siis teeb seda keegi teine !
(src)="s71.2"> Tots aquests assumptes són importants i , a més , sovint són només la punta de l ’ iceberg de tot allò que fa l ’ Eurocambra .
(trg)="s76.1"> Kas tead , et Euroopa Parlamendi valimised lähenevad ? 4. – 7. juunil 2009 valib 375 miljonit inimest 27 riigis uut Euroopa Parlamenti .
(src)="s71.3"> Les grans qüestions a les quals ens enfrontem , i a les quals només podem fer front a escala europea o mundial , són les que tracta el Parlament Europeu .
(trg)="s76.2"> Need valimised on ainulaadsed : kuskil mujal pole parlamentaarset demokraatiat sel määral tööle pandud ning seda viimased kolmkümmend aastat rakendatud .
(src)="s73.1"> Parlament Europeu : una realitat
(trg)="s77.1"> reguleeritakse Euroopa õigusaktidega , mille võtavad vastu Euroopa Parlamendi liikmed , kelle valid sina .
(src)="s74.1"> Si vostè no decideix , ho faran altres !
(trg)="s78.1"> Küsimus on selles , milliseid seadusi tahame endale ja oma lähedastele
(src)="s75.1"> Sap que les eleccions europees estan a punt d ’ arribar ?
(trg)="s79.1"> Ole asjatundja .
(src)="s75.2"> És difícil perdre-se-les .
(trg)="s79.2"> Mõjuta süsteemi !
(src)="s78.2"> Només de posar els peus a Estrasburg , on tenen lloc la major part de les sessions plenàries del Parlament Europeu o a Brussel · les , ja se sent el rebombori .
(trg)="s81.2"> Eksperdid , aktivistid ja lobistid on süsteemi loomulik osa .
(src)="s78.3"> Desfilades de vehicles que transporten els responsables d ’ Afers Exteriors i els caps de govern de la Unió Europea .
(trg)="s81.3"> Ent nagu kõiki võimukeskusi , ähvardab ka Brüsselit ja Strasbourgi oht end üle tähtsustada ja oma kapslisse tõmbuda .
(src)="s78.8"> Els veterans vigilen la inexperiència dels principiants .
(trg)="s81.4"> Seepärast on siia vägagi vaja annust tervet talupojamõistust .
(src)="s78.9"> És una ciutat política rival de Washington DC .
(trg)="s81.5"> Ja seda saad pakkuda sina .
(src)="s79.1"> El primer que cal saber sobre el Parlament Europeu és que és exactament això : un parlament .
(src)="s79.2"> Sovint es parla d ’ Europa com si actués i pensés d ’ una manera unànime .
(trg)="s82.1"> Meedias räägitakse sageli Euroopast , justkui tegutseks ja mõtleks see ühtse tervikuna , mida juhib Brüsseli kollektiivne tarkus .
(src)="s79.3"> Doncs bé , no és així .
(trg)="s82.2"> Tegelikult pole see nii .
(src)="s81.1"> Sigui un intrús : infiltri ’ s en el sistema !
(trg)="s84.1"> Tõepoolest , Euroopa võimuvõrgustik tekitab pisut segadust .
(src)="s82.1"> Ben mirat , per a un continent on no fa gaire temps els ciutadans es mataven entre si , es vigilaven amb mirades desafiadores a través d ’ un teló d ’ acer o , molts d ’ ells , vivien sota la pressió totalitària o autoritària , el fet de celebrar unes eleccions europees constitueix una gran fita .
(trg)="s84.2"> Määrused , direktiivid , tippkohtumised , komisjon , nõukogu , menetlused , žargoon ja ilmetud büroohooned … Tunnistagem , et kõik see tundub väga keeruline , ja seda ta ongi .
(src)="s83.1"> TU DECIDEIXES
(trg)="s85.1"> ÜTLE OMA SÕNA
(src)="s84.1"> Però , què vol dir tot això per als ciutadans europeus ?
(trg)="s86.1"> Kuid mida Euroopa Parlament tegelikult inimestele tähendab ?
(src)="s84.2"> Per què s ’ hauria d ’ anar a votar el dia de les eleccions ?
(trg)="s86.3"> Paljud eurooplased tunnevad endiselt , et ei tea 27 riigi kodanikke esindavast parlamendist
(src)="s85.1"> El Parlament , que aprova la majoria de les lleis d ’ Europa , és un lloc on els ciutadans poden mostrar el seu desacord , un lloc on conflueixen idees polítiques i ideals , unes vegades per a discrepar , d ’ altres per a convergir .
(trg)="s87.1"> Euroopa Parlament , mis võtab vastu enamiku Euroopa Liidu õigusaktidest , on koht , kus saavad kokku poliitilised ideed ja ideaalid .
(trg)="s87.2"> Ning see kokkusaamine pole sugugi alati valutu .
(src)="s85.2"> Es constitueixen aliances , es tanquen acords , s ’ adquireixen compromisos , però , al final , hi ha guanyadors i perdedors : prevalen
(trg)="s87.3"> Siin sõlmitakse liite , saavutatakse kokkuleppeid , leitakse kompromisse .
(trg)="s87.4"> Ning nagu elus ikka ,
(src)="s86.1"> Els eurodiputats són importants .
(trg)="s88.1"> Euroopa Parlamendi liikmed langetavad otsuseid , mis sind otseselt mõjutavad .
(src)="s86.2"> Prenen decisions que l ’ afecten directament : respecte al cotxe que condueix , a l ’ aire que respira , al telèfon mòbil que porta a la butxaca , al menjar que pren , a l ’ aigua que beu , al treballador que contracta , al banc al qual sol · licita un préstec , als vols que reserva , a les joguines que compra , al combustible que fa servir , a les deixalles que genera … Les normatives , el cost i la seguretat que implica tot això ( a més de moltes altres qüestions )
(trg)="s88.2"> Auto , mida juhid ; õhk , mida hingad ; mobiiltelefon sinu taskus ; toit ; joogivesi ; pank , kust laenu saad ; lennud , millega reisid ; kütus , mida põletad ; prügi , mille ära viskad – kõigi nende ja veel paljude muude asjade standardid , kulud ja ohutus määratakse või neid
(src)="s87.1"> Sovint les implicacions de les decisions del Parlament són de caràcter eminentment pràctic : les legislacions que aprova acaben afectant directament la seva vidaquotidiana .
(trg)="s89.1"> Euroopa Parlamendi otsuste mõju on täiesti praktiline – vastu võetud õigusaktid mõjutavad otseselt kõigi eurooplaste igapäevaelu .
(src)="s87.3"> S ’ ha adonat que les seves trucades eren més barates ?
(src)="s87.4"> Conseqüència de la tasca del Parlament Europeu .
(trg)="s89.2"> Kui juhtusid hiljuti välismaale , siis panid ehk tähele , et seekord maksid su mobiilikõned vähem ?
(src)="s87.5"> Ha comprat fa poc un frigorífic , una cuina o qualsevol altre electrodomèstic ? S ’ ha
(trg)="s89.3"> Või ostsid külmiku , röstri või mõne muu kodumasina ning nägid energiamärki ?
(src)="s88.3"> El sistema europeu pot intimidar una mica .
(trg)="s90.2"> Sina valid , kes teevad Euroopa poliitikat ning milline see poliitika on .
(src)="s88.4"> Reglaments , directives , cimeres , la Comissió , el Consell , els procediments , l ’ argot , una sopa de lletres d ’ abreviatures , banderes i blocs d ’ oficines sense rostre .
(trg)="s90.3"> Euroopa Parlamendi liikmete ülesanne on ju tagada , et tegeliku elu mured – sinu mured – oleksid need , mida arvestatakse otsuste
(src)="s89.5"> I aquest algú és vostè … …
(trg)="s91.1"> Kuid ei tasu unustada , et süsteemi keskmes on

# ca/KA6004806/KA6004806.xml.gz
# et/KA6004806/KA6004806.xml.gz

(src)="s6.1"> B-1049 Brussel · les ( Bèlgica )
(trg)="s7.1"> Euroopa Põhiseadus
(src)="s19.1"> El camí cap a la Constitució
(trg)="s20.1"> Tee põhiseaduseni
(src)="s23.1"> Acta Única Europea
(trg)="s24.1"> Ühtne Euroopa akt
(src)="s32.1"> Convenció Europea
(trg)="s33.1"> Euroopa konvent
(src)="s35.1"> Conferència Intergovernamental
(trg)="s37.1"> Valitsustevaheline konverents
(src)="s43.1"> El 25 de març de 1957 , sis països ( Alemanya , Bèlgica , França , Itàlia , Luxemburg i els Països Baixos ) varen signar a Romael Tractatconstitutiu de la Comunitat Econòmica Europea ( Tractat CEE ) .
(trg)="s44.1"> 25. märtsil 1957kirjutasid 6 riiki ( Belgia , Holland , Itaalia , Luxemburg , Prantsusmaa , Saksamaa ) Roomasalla Euroopa Majandusühenduse asutamislepingule ( EMÜ asutamisleping ) .
(src)="s43.2"> Aquesttractatha estat posteriorment completatper altres tractats europeus ( Tractat de Maastricht , d ’ Amsterdam , etc . ) .
(trg)="s44.2"> Nimetatud lepingut on hiljemtäiendatudteiste lepingutega(Maastrichti leping , Amsterdami leping jne ) .
(src)="s44.1"> El 2001 , a Laeken , Bèlgica , els caps d ’ Estat i de govern dels Estatsmembres de la Unió Europea ( aleshores eren quinze ) varen decidirconvocar una “ Convenció Europea ” , amb la missió de preparar un text permodificar els tractats europeus existents .
(trg)="s45.1"> 2001. aastal Belgias Laekenisotsustasid Euroopa Liidu liikmesriikide ( sel ajaloli neid 15 ) riigipead ja valitsusjuhid kutsuda kokku „ Euroopa konvendi “ , kespidi ette valmistama olemasolevate Euroopa lepingute muudatuste teksti .
(src)="s45.2"> Valéry Giscardd ’ Estaing , va engegar el seu treball el 28 de febrer de 2002 . Estavaformada per 105 membres .
(trg)="s46.1"> Euroopa konvent Valéry Giscard d’Estaing’i eesistumisel alustas tööd 28. veebruaril 2002. Sinna kuulus 105 liiget .
(src)="s45.4"> Aquests representaven els governs dels Estatsmembres i dels Estats candidats a l ’ adhesió , els parlaments estatals , el Parlament Europeu i la Comissió .
(trg)="s46.2"> Liikmed esindasid liikmes- jakandidaatriikide valitsusi ja riikide parlamente , Euroopa Parlamenti jakomisjoni .
(src)="s46.1"> També han participaten aquests treballs tretze observadors , enrepresentació del Comitè de les Regions , del Comitè Econòmic i Social , dels agents socials europeus i del Defensor del Poble Europeu .
(src)="s46.2"> Totes lessessions de la Convenció Europea han estat obertes al públic i tots elsdocuments oficials s ’ han publicat a Internet .
(trg)="s47.1"> Töös osales 13 vaatlejat , kes esindasid regioonide komiteed , majandus-jasotsiaalkomiteed , Euroopa sotsiaalpartnereid ja Euroopa ombudsmani . Euroopa konvendi kõik istungid olid lahtised ja kõik ametlikud dokumendidavaldati ( ka internetis ) .
(src)="s46.3"> S ' han creat nombrososgrups de treball i la Convenció Europea ha consultat àmpliament lesorganitzacions representants de la societat civil ( sindicats , patronals , organitzacions no governamentals , món acadèmic , etc . ) .
(trg)="s47.2"> Loodi arvukalt töögruppe ning Euroopa konventkorraldas ulatuslikke arutelusid kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonidega ( ametiühingud , tööandjad , valitsusvälised organisatsioonid , akadeemilised ringkonnad jne ) .
(src)="s47.1"> Després de setze mesos d ’ intensos treballs , la Convenció Europea vaaprovar per consens , el juny-juliol de 2003 , un projecte pel quals ’ estableix una Constitució per a Europa .
(trg)="s48.1"> Pärast 16 kuud intensiivset tööd jõudis Euroopa konvent juunis-juulis 2003konsensusele Euroopa põhiseaduse eelnõuosas .
(src)="s48.1"> Aquestprojecte es va sotmetre després a una Conferència Intergovernamental , formada pels representants dels governs dels Estats membres i dels futurs Estats membres , que va començar la sevafeina l ’ octubre de 2003 .
(trg)="s49.1"> Eelnõu esitati seejärel valitsustevahelisele konverentsile , mis koosnebpraeguste ja tulevaste liikmesriikide valitsuste esindajatest .
(src)="s48.2"> Els caps d ' Estat i de govern varen aconseguirsignar a Brussel · les un acord el 18 de juny de 2004 .
(trg)="s49.2"> Riikide javalitsuste juhid jõudsid kokkuleppele 18. juunil 2004.
(src)="s49.1"> La Constitució Europeafou signada pels caps d ’ Estat i de govern dels25 Estats membres a Roma , el 29 d ’ octubre de 2004 .
(trg)="s50.1"> Euroopa põhiseaduselekirjutasid 25 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid alla Roomas29 . oktoobril 2004.
(src)="s53.1"> Què és una Constitució ?
(trg)="s55.1"> Mis on põhiseadus ?
(src)="s54.1"> Una Constitució és un text que conté les disposicions fonamentals d ’ un Estato d ’ un conjunt d ’ Estats . Aquestes disposicions donen resposta a diversespreguntes . Com funcionen les institucions ?
(trg)="s56.1"> Põhiseadus on tekst , mis sisaldab riigi või riikide rühma seaduste sätteid . Need sätted annavad vastuse paljudele küsimustele .
(src)="s54.4"> Quin és el repartiment de poders ? De quins mitjans es disposa per posar en pràctica les diverses polítiques ? Quins valors es defensen ?
(trg)="s56.4"> Milliseid vahendeid on võimalik kasutadapoliitika elluviimiseks ?
(trg)="s56.5"> Milliseid väärtusi kaitstakse ?
(src)="s54.5"> Quins són els drets fonamentals dels ciutadans ?
(trg)="s56.6"> Millised on kodanikepõhiõigused ?
(src)="s55.1"> En realitat , la Constitució Europea és alhora un tractat subjecte a les normesdel dret internacional i una Constitució , ja que inclou elements de naturalesaconstitucional .
(trg)="s57.1"> Tegelikult on Euroopa põhiseadus nii rahvusvahelise õiguse reeglitele vastavleping kui ka põhiseadus , sest ta sisaldab põhiseaduslikke elemente .
(src)="s56.1"> La Constitució Europea ha estat preparada de manera transparent idemocràtica , per mitjà d ’ una Convenció Europea en la qual 72 dels 105participants havien estat escollits per sufragi universal directe .
(trg)="s58.1"> Euroopa põhiseaduse valmistas ette 72 valitud esindajast koosnev Euroopa konvent ( kokku 105 liiget ) selge ja demokraatliku protsessikäigus .
(src)="s56.2"> Aquestexercici es completa , a més , amb un procés de ratificació que implicaels parlaments estatals – també escollits per sufragi universal directe – dels 25 Estats membres de la Unió Europea i , en alguns Estatsmembres , també amb la celebració d ’ un referèndum .
(trg)="s58.2"> Põhiseadus tuleb 25 liikmesriigis ratifitseerida kas otsestelja üldistel valimistel valitud parlamendis või rahvahääletusel .
(src)="s57.1"> Per què una Constitució Europea ?
(trg)="s59.1"> Milleks on vaja Euroopa põhiseadust ?
(src)="s58.1"> La Constitució Europea és una etapa important de la “ construcció ” europea .
(trg)="s60.1"> Euroopa põhiseadus on tähtis etapp Euroopa „ ülesehituse “ protsessis .
(src)="s58.2"> Ha estat redactada per respondre als reptes d ’ una Europaampliada : una Europa de 25 Estats membres i de 450 milions d ’ habitants ( encara més en el futur ) ; una Europa democràtica , transparent , eficaç i alservei dels europeus .
(trg)="s60.2"> Ta onkoostatud pidades silmas väljakutseid laienenud Euroopale : Euroopale , kuson 25 liikmesriiki ja 450 miljonit elanikku ( peagi veel rohkem ) ; Euroopale , mison demokraatlik , läbipaistev , efektiivne ja arvestab oma kodanike huvisid .
(src)="s59.1"> La Constitució Europea substitueix mitjançant un text únic els principalstractats europeus existents .
(trg)="s61.1"> Euroopa põhiseadus asendab senised põhilepingud ühtse tekstiga .
(src)="s60.1"> Per què una Constitució Europeasi , al nostre país , jahi ha una Constitució ?
(trg)="s62.1"> Milleks on vaja Euroopa põhiseadust , kui minu riigil juba on põhiseadus ?
(src)="s61.1"> La Constitució Europea no substitueix les constitucions dels països europeus.Coexisteix amb aquestes constitucions i té la seva pròpia raó d ’ ésser , la sevapròpia autonomia .
(trg)="s63.1"> Euroopa põhiseadus ei asenda Euroopa riikide põhiseadusi .
(trg)="s63.2"> Ta toimibnendega koos ja tal on oma põhjendus ning ulatus .
(src)="s61.2"> La Constitució Europea defineix el marc en què pot actuarla Unió Europea .
(trg)="s63.3"> Euroopa põhiseadusmäärab Euroopa Liidu toimimispädevuse piirid .
(src)="s61.3"> Europa també disposa d ’ un sistema institucional diferent ( el Parlament Europeu , el Consell de Ministres , la Comissió Europea , el Tribunal de Justícia de la Unió Europea , etc . ) .
(trg)="s63.4"> Euroopal on kindelinstitutsiooniline süsteem ( Euroopa Parlament , ministrite nõukogu , Euroopa Komisjon , Euroopa Kohus ) .
(src)="s61.4"> La Constitució Europea s ’ aplica a tot elterritori europeu .
(trg)="s63.5"> Euroopa põhiseadus kehtib kogu Euroopa Liiduterritooriumil .
(src)="s64.1"> Què hi ha a la Constitució ?
(trg)="s67.1"> Mida põhiseadussisaldab ?